Samuti tunnistas kohus põhiseadusega vastuolus olevaks ravikindlustuse seaduse kitsenduse, mille järgi pole eelmise aasta algusest ravikindlustatute hulka arvatud need inimesed, kes olid seda varem abikaasa kehtiva ravikindlustuse alusel. Kohus lähtus otsuses põhiseaduse sättest, mille kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele, teatas Tartu kohtute pressiesindaja BNS-ile.

Kohtu hinnangul ei takistanud kindlustuskaitse lõppemine Toomil arsti poole pöörduda, sest seadusega on tagatud iga Eesti vabariigi territooriumil viibiva isiku õigus vältimatule arstiabile. Takistatud võis aga olla tasulise tervishoiuteenuse kasutamine, kuna Toomil puudusid enda tahtest sõltumatult vahendid tasu maksmiseks.

Kohus on seisukohal, et põhiseaduse ja ratifitseeritud välislepingute sätetest ilmneb, et enda tahtest sõltumatult tööd mitteleidvale ja puudust kannatavale isikule peab olema teatud määral tagatud raviteenuste kättesaadavus ja raviks vajalike hüvitiste maksmine. Tööd mitteleidva isiku ravikindlustus ei pea olema tagatud samal määral kui isikutel, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu, kuid vahe ei või olla ebaproportsionaalselt suur.

Kohtu arvates soovis seadusandja vältida töövõimeliste isikute ravikindlustuskulude kandmist riigi poolt, et motiveerida neid tööle asuma. Seadusandja ei ole aga arvestanud asjaoluga, et lisaks isikutele, kes ei soovi tööle asuda, on ka isikuid, kes ei leia jõukohast tööd.

Toom andis tema ravikindlustuse lõppemisest teatanud haigekassa Tartu halduskohtusse eelmise aasta alguses. Haldus- ja ringkonnakohtu otsused on andnud õiguse haigekassale, kuid möödunud aasta novembri alguses rahuldas riigikohus Toomi apellatsioonkaebuse ja saatis asja Tartu halduskohtusse tagasi.