Ent tööstusspionaaž pole sama mis majandusluure ehk välisriigis kontaktide loomine ja riigi majanduse, seaduste ja muu kohta info hankimine, et ettevõtjad saaksid oma tegevust välismaale laiendada, lausus Toots Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse korraldatud Eesti Julgeolekukonverentsil.

Toots tõi näiteks, et kui ta Tallinkis töötades koos Enn Pandiga juba 1999. aastal käis Soomes mõttega osta Silja Line ning nad tahtsid selleks Eesti saatkonnast Helsingis abi saada, siis öeldi neile, et ei saa kahjuks aidata.

Kui Toots töötas aga mõned aastad hiljem Tallinna Sadama juhina, siis käisid tema juures nii USA kui Hollandi saadikud, mõlemad tutvustasid oma riigi ettevõtetelt tulnud visioon sellest, kuidas Tallinna Sadam töötama peaks. Eesti välisesindused ütlesid samal ajal Eesti ettevõtetele, et neil pole nende aitamiseks inimesi ega võimalust.

Toots kiitis Lennart Merit, kes võttis oma visiitidele kaasa ärimehi, kes said niimoodi nendes riikides ligi kontaktidele, mis oleksid muidu jäänud kättesaamatuks.

Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort lausus, et üks asi on saatkondade toetus ja presidendi visiidid, ent riik saab ettevõtjaid välisturgudel aidata ka lihtsalt nende tooteid kasutades.

Ta tõi näiteks ühe Eesti firma, mis pakkus piirivalvele piiri valvamise tehnoloogiat, mis võetigi kasutusele. Riik sai tehnika, firma sai oma toodet tegelikus elus katsetada ja sai minna välisturule järeleproovitud tehnikaga. Ükski välisriik tõenäoliselt taolist katsetamise võimalust pakkunud poleks.

Sotsiaaldemokraat Andres Anvelt aga kritiseeris sellega seoses Eesti poliitikuid, kes vist ei saanud hoiatusi ja ohuhinnanguid kätte ja kohtusid nendest hoolimata dalai laamaga. "Lühiajaliselt jõuti pildile, ent pikas plaanis ei saadud aru, mida toob see kaasa Eesti majandusele," lausus Anvelt.