„See, et praegu on linnaosad üks poliitbroilerite kasvulava, on selge. Siis kaoks vähemalt see võimalus ära, et neid poliitbroilereid rohkem tekiks,“ rääkis politoloog Anu Toots Päevaleht Online’ile.

Ka ümberkaudsete valdade Tallinnaga kokkukasvamine oleks Tootsi hinnangul positiivne kuna praegu on kogu asjaajamine ja kulude süsteem liiga segamini. „See aitaks süsteemis korda luua,“ ütles Toots, ent nentis, et samas ei ole teada, mis seisukohal on vallad ise.

Politoloogi hinnangul ei kerkiks linnaosade kaotamisega inimeste jaoks mingeid puudusi esile. „Inimeste jaoks ma ei arva, et puudusi oleks. Omavalitsuste süsteem on praegugi skisofreeniline, isegi kui me süsteemi ei muuda on Tallinnas on ka praegu üle 400 000 (404 133 – toim.) inimese, aga samas on omavalitsusi, kus on ainult paartuhat või alla seda inimesi. Võib-olla ainult ühe tänava jagu Lasnamäel. Kõik see on ebanormaalne juba praegu,“ ütles Toots.

Toots ei tahtnud spekuleerida, kas Tallinnal on haldusreformi läbiviimisega peaasjalikult eesmärgiks valimiskorra muutmine nõnda, et alles jääks vaid üks ülelinnaline valimisnimekiri. „Ma ei ole nii detailselt seda segadust valimiste ümber jälginud,“ märkis ta.

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut andis eile õhtul menetlusse kaks eelnõud, millest üks kohustab linnavalitsust alustama läbirääkimisi ühinemiseks Harku, Saue, Saku, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valla ning Maardu linnaga.

Teise eelnõu kohaselt lõpetavad praegused linnaosad tegevuse ning linnaosavalitsustest kujunevad linnavalitsuse piirkondlikud osakonnad. Opositsiooni hinnangul algatas Keskerakond eelnõu sel eesmärgil, et valimiskord ümber teha ja moodustada vaid üks valimisnimekiri.