TÖÖTAMINE SAKSAMAAL: Saksamaa tööturg on vastuvõtlik

Liikumis- ja tegevusvabadus kuulub Euroopa Liidu põhiõiguste juurde. Kui mujal riikides on saanud Ida-Euroopa kodanikud juba alates 2004, mil nad astusid liidu liikmeks, vabalt liikuda ja endale tööd otsida, siis avasid Saksamaa, Austria ja Šveits oma tööturu Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari kodanikele alles tänavu 1. mail.

Liiga hilja, arvavad mitmed, unustades, et tegelikult on tööturg olnud kogu aeg lahti, seda ka eestlastele, neile, kes leidsid endale saksakeelsetes riikides sobiva töökoha ning viitsisid tegeleda paberibürokraatiaga.

Neile, kes soovisid luua Liitvabariiki oma firma, pole olnud piiranguid. Sellest järeldus, et senini on Saksamaale tulnud või peale õpinguid jäänud ennekõike tublid ja pealehakkajad, kõrge haridustasemega eestlased.

Saksamaal töötab üle tuhande Eesti kodaniku

Liitvabariigi Tööagentuuri (Bundesagentur für Arbeit) statistika kohaselt töötas Saksamaal 30. septembri 2010 seisuga veidi üle tuhande Eesti Vabariigi kodaniku, kes maksid riigile ka sotsiaalmakse.

Nendest oli mehi 315 ja naisi 747. Läänepoolsetes liidumaades (ilma Berliinita) töötas 950 ja ida poolel, kaasa arvatud Berliinis 112 eestlast. Statistikas ei ole neid eestlasi, kellel on mõne teise riigi kodakondsus või neid, kes töötasid “mustalt”.

Kokku töötas sama seisuga kõikidest Euroopa Liidu riikidest Liitvabariigis kokku 778 654 inimest.

Tööd on, kuid majanduse areng on sõltuv globaalsest turust

Saksamaa töö- ja sotsiaalminister Ursula von der Leyen (CDU) tõi esile: „Töötute arvu vähenemine tänavu aprillis ei ole sensatsiooniline, kuid soliidne. Sellest hoolimata ei ole põhjust juubeldamiseks. Me teame, et Saksamaa majanduslik edasiareng sõltub globaalsest turust. Seetõttu peame ootama ära, kuidas lahenevad aktuaalsed probleemid euro-tsoonis, millise lahenduse leiavad konfliktid Põhja-Aafrikas ja Araabia maades, kuid ka Jaapanis. Momendil on meie tööturg aga vastuvõtlik nagu svamm.“

Töövõtjad on kohustatud ennast registreerima

Kuigi tööturg on nüüd avatud, peavad töövõtjad järgima teatuid reegleid. Näiteks seda, et peale töökoha ja elamispinna leidmist on nad kohustatud ennast ametlikult aadressilauas (Einwohnermeldeamt) registreerima ja neile kehtib Saksamaa tööõigus.

Konkreetselt tähendab see seda, et tööandja on kohustatud ühe kuu jooksul alates töösuhte sõlmimisest määrama kirjalikult kindlaks töötingimused ja edastama allkirjastatud lepingu ka töövõtjale.

Mujalt tulnud töötajatele kehtivad samad tingimused kui kohalikelegi, sealhulgas sotsiaalne kindlustus koos ravikindlustuse ja pensionikassa sissemaksetega.

Varimajandus ehk “mustalt töötamine” (Schwarzarbeit), töötamine ilma, et riigile makstaks makse või ilma et töötaja oleks sotsiaalkindlustatud, on nii Saksamaal, Austrias kui Šveitsis kuritegu. Austrias nimetatakse seda Pfusch´iks.

Mõnel ametikohal kehtib alampalgamäär

Kuigi Saksamaal ei kehti üleüldine alampalgamäär, siis on teatutes ametites see kindlaks määratud. Seda informatsiooni on võimalik vaadata järgi Arbeitnehmer-Entsendegesetz´is (AentG), eesti keeles töövõtja-lähetamisseadus.

Nii kehtib alampalgamäär näiteks ehitustöölistele, elektrikutele, lakeerijatele, maalritele, ehitustöömaa koristajatele ja teistele. Seadusega on võimalik tutvuda siin.

Teine variant töötada Eestist väljaspool on nn „tööjõu laenamine“, mis tähendab koduse firma poolt organiseeritud ajutist tööd teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

Töövõtjatel ja tööandjatel erinevad soovid

IG Metall andmetel pole Saksamaa Ida-Euroopa maadest tulevate tööotsijatele vastuvõtmiseks ennast küllaldaselt ette valmistatud. “Meil on küll näiteks ehitustööliste jaoks alampalgad kindlaks määratud, kuid reeglitest ei peeta kinni. Siinkohal oleks vajalik organiseerida rohkem kontrolle,” toovad esile ametiühingu esindajad.

Saksamaa tööturg oli ja on tööpuuduse vähendamise kindlustamiseks jagatud mitmetesse erinevatesse kategooriatesse: ajutised, teistest ettevõtetest laenatud töötajad, minitöö tegijad, töö, mis on tähtajaliselt piiratud. See, mis oli alguses mõeldud erandiks, on nüüd aastate jooksul muutunud reegliks.

Keeleoskus aitab paremini kohaneda

Tööandjate liidu president Dieter Hundt tõi esile, et tööstusel pole võimalik loobuda minitöö tegijatest: “Need töökohad on tööturu mootoriks,” ütles ta ajalehele “Rheinpfalz am Sonntag.” Tema arvates aitavad just sellised töökohtade mudelid kaasa majanduse erksusele globaalses konkurentsis, sest aitavad firmadel luua vastavalt vajadusele uusi töökohti.

Kokkuvõtlikult võib nentida, et nendel, kellel on kavatsus Eestist lahkuda tööle saksakeelsetesse maadesse, tasub enne plaanide realiseerimist põhjalikku eeltööd teha. Nendel, kes oskavad riigikeelt, on kindlasti kergem saksakeelses ühiskonnas orienteeruda, sotsiaalseid kontakte luua ja vastavalt ka integreeruda.

Liitvabariigi Töö- ja sotsiaalministeerium on andnud välja brožüüri, kust saab Saksamaa tööturu kohta täpsemat teavet.