Töötajate vaimse tervise probleeme põhjustavad probleemsed kliendid, ajasurve ja hirm vallandamise ees

 (6)
Stressis töötaja.
Stressis töötaja.Foto: Hendrik Osula

Sotsiaalministeeriumis koostatud värskest analüüsist selgub, et tööandjad, töötajad ja riik peaksid senisest enam panustama töötaja vaimse tervise hoidmisesse.

Töötajate vaimse tervise häired on Eestis teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot aastas ning see summa võib juba lähitulevikus kasvada.

Sageli peetakse psühhosotsiaalseid ohutegureid nii-öelda pehmeteks teemadeks ja need on teiste riskide kõrval töökeskkonnas maandamata. Maandamata stressorite tagajärjeks võivad olla aga konfliktid, motivatsiooni langus ja töölt puudumine, mis võib omakorda lõppeda töölt lahkumisega. "See kõik mõjutab otseselt ettevõtte või organisatsiooni käekäiku ning inimese töö- ja eraelu,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

„Töötajad puutuvad pidevalt kokku intellektuaalseid ja psühholoogilisi väljakutseid esitavate olukordadega, mistõttu on psühholoogiline ja sotsiaalne töökeskkond arenenud riikides üks olulisemaid tööohutusega seotud teemasid,“ lisas Kiik.

Eestis on enim levinud vaimse tervise riskideks töökeskkonnas probleemsed kliendid (69,9 protsenti), ajaline surve (49,2 protsenti), pikk või ebaregulaarne tööaeg (22,6 protsenti) ja hirm kaotada töö (26 protsenti). Peamised raskused psühhosotsiaalsete riskidega tegelemisel on soovimatus neist probleemidest avameelselt rääkida, töötajate ja juhtkonna vähene teadlikkus, oskusteabe ja spetsialistide toe puudumine.

Seotud lood:

Üheks sagedasemaks töökeskkonnas tekkivaks vaimse tervise häireks on aga stress, mida põhjustavad ülemäärane töökoormus ja töötempo, ebaselged ülesanded ja pidevad muutused, töö iseloom, töökeskkond ning suhted kolleegide ja juhtidega.

Analüüs toob välja ka mitmeid ettepanekuid, mida edaspidi ellu rakendada. Näiteks on oluline, et riik abistaks tööandjaid vaimse töökeskkonna hindamisel ning tõhustaks asjakohast järelevalvet ja nõustamist. Analüüsis on tööandjate abistamiseks koostatud ka näitlik töökeskkonna vaimsete riskide hindamine. Oluline on töötaja tervisekontrolli tõhustamine ja praktilise teabe ning koolituste võimaldamine nii töötajatele kui tööandjatele.

Teemat arutatakse ka arvamusfestivalil laupäeval Tuleviku töö alal.