Töötajad on Repinski firma vastu tööinspektsiooni pöördunud kolmel korral
Tööinspektsioonile on seoses uue maaeluministri Martin Repinski ettevõttega laekunud viimase kolme aasta jooksul kolm kaebust. Iga kord on töötaja nõudnud saamata jäänud töötasu – kahel puhul on töötaja ise oma nõudest loobunud.
Võrumaal kitsepidamisega tegeleva Andri-Peedo talu noorperenaise Linda Paju sõnul on kitsekasvatajate ringkonnis varemgi levinud kuuldusi, et Konju talus ei pruugi kõik olla nii, nagu näib. Pajo sõnul tegi Andri-Peedo talu mõni aasta tagasi mitu korda väiksema kitsekarjaga pea sama palju käivet kui Repinski talu. See näib viitavat Konju talu segastele rahaasjadele ja mustale palgamaksmisele.
Eesti Ekspress kirjutas, et Repinski on oma töötajatele palgaraha võlgu jäänud ja töötajad võtavad palka ise kassast sularahas. Repinskiga seotud ettevõtete majandusaasta aruannetest jääb mulje, nagu maksaks Repinski töötajatele vähem, kui seadus ette näeb. Möödunud aastal töötas ettevõtetes 12 inimest, kelle kuu keskmiseks palgaks kujunes 357 eurot, kuigi miinimumpalk oli 390 eurot.
Eesti Päevaleht küsis seoses probleemidega Repinski firmades kommentaari ka tööinspektsioonilt, kes vastas täna hommikul ja nentis, et Repinski kitsekasvandusega tegeleval firmal Konju Kitsefarm OÜ (endise nimega R Capital OÜ) on viimase kolme aasta jooksul olnud kolm töövaidlust, kus töötaja on nõudnud saamata jäänud töötasu. Esimene neist töövaidlustest algas 2014. ja teine 2015. aastal, mõlemal juhul aga loobus töötaja ise menetluse ajal nõudest Repinski vastu.
Tänavu on samuti olnud üks töövaidlus, kus töötaja nõudis saamata jäänud töötasu. Töötaja teatas, et ta pole saanud palka juuni, juuli ja augusti eest, kokku 1861 eurot ehk 620 eurot kuus. Tööandja aga vastas, et palk on makstud sularahas ja esitas selle tõestuseks inspektsioonile kassaorderid, mille järgi maksti töötajale juuni ja juuli eest 365,62 eurot (miinimumpalk miinus maksud), augusti eest aga 250 eurot, sest pärast 22. augustit ei tulnud töötaja enam tööle.
Töövaidluskomisjon küll osutas, et töölepingu järgi tuleb palk tasuda pangakontole, mitte sularahas, aga pikemalt sellel vastuolul ei peatutud. Veel märkis komisjon, et autoettevõtete liidu ja Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühingu vahelise kollektiivlepingu järgi on veoseveoga tegelevate töötajate alammäär 620 eurot kuus. Kuna aga kaebaja ei tõendanud, et tema peamine tööülesanne nimelt veoste vedu oli, siis ei nõudnud komisjon töötajale ka suurema palka maksmist.
