Tööpuudus pärsib huvi keeleõppe vastu

12 000 täiskasvanut ja 5000 last on nelja aasta jooksul saanud Euroopa Liidu Phare eesti keele õppe programmi raames eesti keelt õppida kas poolmuidu või täiesti tasuta.

Kokkuvõtted aastatel 2001-2003 toimunud Phare eesti keele õppe programmist näitavad, et selle ajaga on Eesti venekeelse elanikkonna keeleõpinguid toetatud 50 miljoni krooniga, kirjutab Postimees.

Programmi projektijuhi Hille Hinsbergi sõnul on inimeste motivatsioon riigikeelt õppida ajaga kasvanud ning uuringute põhjal on selgunud, et pool siin elavatest venelastest soovib seda teha.

“Huvi keelt õppida sõltub vajadusest,” ütles Hinsberg. “Enamik õpibki töö saamiseks või ametikoha säilitamiseks, noored kooli sissesaamiseks ja seal püsimiseks. Neid, kes õpivad ainult eksami ja kodakondsuse saamise jaoks, on vähe, ning uuringu järgi ei taha 90.000 venelast üldse eesti keelt õppida.”

Nelja aasta jooksul on eesti keelt tasuta õppinud ligi 4000 täiskasvanut, 50 protsenti õpingukuludest on aga kompenseeritud ligi 8000 inimesele.

Rohkem kui 3000 last on saanud suhtluspraktikat, elades vähemalt 12 päeva eestikeelses peres või suvelaagris, paarsada last on käinud mõnda aega eesti koolis. Üllitatud on arvukalt võõrkeeleõppe metoodika alaseid tugimaterjale ja teisi trükiseid, inimeste endi kirja pandud keeleõppelugude kogumik, telesari ja videofilme.

Ajalehe Den za Dnjom peatoimetaja Jana Litvinova möönis, et keeleõppeprogramm, mis inimestele raha tagasi maksab, on küll tore, aga kui inimesed ei leia tööd, pole neil keelest kasu ega õppimiseks motivatsiooni.

“Tunnen, et huvi eesti keele vastu on langemas, ja seda just seetõttu, et keelest pole reaalses elus kasu,” tõdes Litvinova.

Integratsiooni sihtasutus jätkab Phare keeleõppeprogrammi ka tulevikus, 2006. aastani on selleks mõeldud rohkem kui 67 miljonit krooni.