Tööõnnetuse varjamine tõi kaasa topeltkontrolli
Lääne inspektsiooni tööinspektorid käisid mullu sihtkontrolli käigus 40 ettevõtes, kus aastatel 2008-2011 oli toimunud rohkem kui üks tööõnnetus. Luubi alla võeti ettevõtted, kus tööõnnetuse uurimise käigus tuvastati rikkumisi, tööõnnetuste mitteõigeaegset uurimist või tööõnnetuste varjamist.
Sihtkontrolli eesmärgiks oli kontrollida töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktides sätestatud nõuetest kinnipidamist tööõnnetuste menetlemisel. Külastuse käigus teavitavad tööinspektorid tööandjaid tööõnnetuse uurimise peamistest eesmärkidest, milleks on tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamine ning abinõude kindlaksmääramine samalaadsete juhtumite kordumise vältimiseks.
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise määruse kohaselt peavad arstid teavitama tööandjat ja tööinspektsiooni raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest.
Tööinspektor-uurija Marge Mäekivi sõnul oli kogu Lääne inspektsiooni hallataval territooriumil probleemiks arsti teatiste jõudmine tööandjani. "Järvamaal oli sagedamini probleemiks riskianalüüsis ohuteguri puudumine või ohuteguri alahindamine ning tööõnnetuste raportite hilinemisega esitamine. Raplamaal tööõnnetuste toimikute vormistamine ja ohtude hindamine töökeskkonna riskianalüüsis. Hiiumaal ja Pärnumaa arsti teatiste edastamine tööandjale ja tööinspektsioonile, millest lähtuvalt ei jõudnud tööandjad tähtaegselt edastada dokumente Tööinspektsioonile. Läänemaal tuvastati sagedamini, et ei toimi töökeskkonna riskianalüüsi täiendamine peale tööõnnetuste toimumist," lisas Mäekivi.
Paljudel juhtudel anti tööandjatele suulisi soovitusi. Samas fikseeriti rikkumisi ka kontrollaktides ja ettekirjutustes. "Väärteomenetlusi ei peetud siiski vajalikuks läbi viia," selgitas Mäekivi.
Tööõnnetuste sihtkontroll näitas, et ettevõtteid külastavad tööinspektorid peaksid rohkem huvi tundma tööõnnetuste menetlemise vastu. Tööandjate hulgas on levinud arusaam, et kui tööõnnetus on lõppenud kerge vigastusega, siis ei ole vaja peale tööõnnetuse raporti koostamise midagi teha. Samuti arvavad tööandjad, et kui arst ei ole teatist edastanud, polegi vaja midagi teha. Peale tööõnnetuse toimumist ei võeta üldjuhul midagi ette töökeskkonna parendamiseks.
Sellise olukorra muutmiseks on vaja tööandjatele selgitada, millised vahendid aitavad luua turvalise töökeskkonna ja milliste vahenditega saab tööandja tagada oma seljataguse, et ennetada probleeme töötajatega.
Sihtkontrolli käigus anti 185 suulist soovitust, kontrollaktis märgiti ära 66 rikkumist ja ettekirjutustes 23 rikkumist.
Esialgsetel andmetel registreeriti 2011 aastal 3699 tööõnnetust, neist 576 Lääne inspektsiooni haldusalas: Pärnumaal 199, Läänemaal 57, Saaremaal 111, Hiiumaal 17, Raplamaal 51 ja Järvamaal 141.
