Toonekuremark tuleb teadlaste kiuste
“Ühelt poolt on õigus ornitoloogidel, kes soovivad, et linnud oleksid margil võimalikult realistlikult kujutatud. Samas näen, et ka kunstnik pole linde kunstipäraselt kujutades niivõrd eksinud, et marki ei tohiks välja anda,” ütles Rumessen.
Valge-toonekurge kujutava margi esitlus toimub 6. aprillil kell 14 Eesti Loodusmuuseumis. Samal päeval on Tallinna Peapostkontori filateeliakaupluses kasutusel ka esimese päeva tempel.
Kahe nädala jooksul on kõigile Eesti Loodusmuusemi külalistele vaatamiseks väljas Vladimir Taigeri margikavandid aasta linnust ja fotod, mille järgi mark valmis. Lisaks on huvilistele näha ka Eesti Posti välja antud faunateemalised margid.
Ornitoloogid süüdistavad marki kujundanud kunstnikku Taigerit margile kunstipärasema efekti saamise nimel kolmest toonekurest kahe kasvu vähendamises. Linnuteadlaste sõnul ei ole margil kujutatud mitte valge-toonekurge, vaid mingit uut liiki. Näiteks kääbustoonekurge, kirjutas Eesti Päevaleht.
Ornitoloogide ja filatelistide arvates on Eesti Posti emissioonikomisjon kiirustanud margi väljalaskmisega ning pole margi kavandit linnuteadlastele tutvustanud. “Nii ongi juhtunud, et margile on sattunud vale linnu pojad,” ütles kauaaegne filatelist, Eesti Filatelistide Liidu juhatuse liige Aivar Kuuskvere.
Valge-toonekure aasta projekti koordinaator Margus Ots tuvastas marki vaadates, et kunstnik on ilmselt omatahtsi noorte lindude proportsioone muutnud. “Nimelt on asjad valge toonekure puhul küll sedasi, et pojad, kes juba jalgadel püsti seisavad, on oma suuruselt vaid õige vähe vanalindudest väiksemad. Maksimaalselt veerandi-kolmandiku võrra väiksemad,” selgitas Ots.
Eesti Posti poolt ringlusesse paisataval margil ulatuvad sirgetel jalgadel seisvad pojad vaevalt vanalinnu kõhuni. “Pojad näevad välja nagu miskid kääbustoonekured,” lisas Ots.
Filatelistide sõnul peaks seega Eesti Post postmargi 510.000 tiraaži hävitama. Kuuskvere lisas, et uue margi kujundamise juurde tuleks kaasata ka linnuteadlasi, et vältida järjekordset möödapanekut.
Margi kujundanud graafik Vladimir Taiger, kes on ka Eesti rahatähtedel olevate piltide autor, polnud ornitoloogide ja filatelistide kriitikaga nõus.
Taigeri sõnul ei peagi postmark väljendama reaalsust, vaid on kaunimalt kujutatud kunstiline reaalsus. “Kui väidetakse, et see pole valge-toonekurg, siis ma ei tea, millises kasvustaadiumis nad seda lindu on näinud, aga ma kinnitan, et see on ilustatud valge-toonekurg,” lisas Taiger.
Kunstnikku ei mõista hukka ka Eesti Posti markide väljaandmist koordineeriva emissioonikomisjoni esimees Rein-Karl Loide. Tema sõnul on postmark ilus kunstiteos, mille tegemiseks oli antud ka vabad käed.
Samuti ei näe Loide ühtegi põhjust, miks marki aprilli algul käibele ei võiks lasta.
Eesti Post on ka varasematel aastatel linnuteemaliste markide kujundamisel eksinud.
Ornitoloog Margus Ots tõi näitena mullu aasta linnuks valitud harakaga margi. Siis oli linnu ladinakeelne nimi ekslikult kirjutatud läbiva suurtähega, kuigi keelereeglid näevad ette, et suure tähega kirjutatakse vaid liigi perenimi.
Rääkides tõsisematest möödapanekutest markidel, lisas filatelist Aivar Kuuskvere, et ühele kirjamehele pühendatud postmargiga on juhtunud ka nii, et mehe surma-aasta on märgitud valesti. “Noh, eks Eesti Post soovis kirjanikku veel elusana näha ja nii saigi ta saja-aastaseks,” ütles Kuuskvere.
Viimase 13 aasta jooksul pole Eesti Post ühegi margi tiraaži enne margi ilmumist hävitanud.
