Toomas Lepp: lauluväljakult puudusid 20 aasta tagused kangelased
"Olen viibinud enamikul vabanemisaja suurüritustel aastail 1988-1991, paljudel neist kaameraga. 1988. aastal olin Rahvarinde suurettevõtmise "Eestimaa laul 88" režissöör. See oli aeg, mil Eesti Televisioon keeldus üritust salvestamast ning vastmoodustatud firma Eesti Infofilm Tiit Rammoga eesotsas leidis vahendid, et üürida ETV enda ülekandebuss," meenutas Lepp.
Lepp rääkis Delfile, et toona oli kõik kohal. "Poliitikud, armastatud lauljad, populaarsed saatejuhid ja muidugi rahvas - Eesti rahvas, kes täitis lauluplatsi nii, et vaba ei olnud jalatäitki maad. See oli mandaat vabadusele."
"Veidi varem, juunis valgete ööde aegu, peeti sellel platsil öölaulupidu. Seda ei olnud keegi organiseerinud. Armastatud lauljad olid kohal – kõik. See oli aeg, kui tuli sinimustvalge. Siis tekitas avalikult harjumatu trikoloor veel seletamatu klombi rinda ja tõi pisarad silma," jätkas Lepp meenutamist.
"Nende kahe sündmuse vahepeal toimus lauluväljakul veel midagi lausa seletamatut. Eesti rahvas täitis lauluväljaku, et saata Moskvasse kommunistliku partei konverentsile meie delegaadid. Nad said mandaadi ka rahvalt ja mandaat anti ka Vaino Väljasele, kes, nagu hiljem selgus, seda ka täiega õigustas. 20. augustil 1991 vormistati rahva mandaadid Eesti riigiks. Alustasime teist korda vabana," sõnas Lepp.
Lepa sõnul järgnes sellele lauluväljakul "Vabaduse laul 1991", mis oli naeru- ja rõõmupidu, taagast vabanemise pidu, kus pilati endisi tippokupante. "Kohal olid poliitikud, armastatud lauljad, populaarsed saatejuhid ja muidugi - Eesti rahvas. Aga juba oli lauluväljakul ka veidi astumisruumi."
"Möödus 20 aastat. Igal aastal tähistati augustivabanemist riiklikul tasemel Lätis ja Leedus. Aga mitte Eestis, sest siin vaieldi veel selle päeva vajalikkuse ja tähenduse üle."
Lepp sõnas, et viibis nädalapäevad tagasi Stockholmis, kus Rootsi valitsus tähistas kõige kõrgemal tasemel Baltimaade taasiseseisvumise 20. aastapäeva. "Seda, mida tegi Rootsi meie vabanemise pikal teel, ei saa ülehinnata, aga ka 20 aastat hiljem suutis Rootsi südant soendada. Peaminister Fredrik Reinfeldt tegi pöördumise, milles Rootsi kahetseb Eestile tehtud II maailmasõja järgse ülekohtu pärast. See oli liigutav."
Taasiseseisvumise pidu peab olema rahva pidu
"Rahvas tahab laulda, rahvas tahab pidada pidu, rahvas tahab meenutada. Taasiseseisvumise pidu ei olla ei laulupidu, ei miiting, ei kontsert. See peab olema rahva pidu," on Lepp kindel.
"Kui keegi korraldab ürituse nimega "Vabaduse laul" lauluväljakul, siis ei saa olla see popkontsert, olgu seal kuitahes hea muusika või kui head lauljad tahes. See üritus peab olema rahva oma, peab olema suunatud ja tehtud neile, kes on kutsutud selle päeva puhul."
Selliselt peolt oodatakse ülevust, tahetakse läbi elada seda ühislaulutunnet, mida kogesime 20 aastat tagasi. Suurim viga, mille tegid tänavuse "Vabaduse laulu" korraldajad, oli see, et kardeti neid inimesi, kes meile vabaduse tõid, sõnas Lepp. "Unustati inimesed, kellega olime harjunud mõtlema veel ja kelle sõnumeid ootasime Toompealt ja Moskva kongressilt."
Ei Soome maadlejad ega Läti eurovisioon suuda manada meile vabaduse tunnet, selle mõttega harjumise lugu. Ja korraldajad oleks võinud ka mõne kodumaise muusiku enne üle kuulata, kas too ikka viisi peab, enne kui neid lauluväljakule tuua, on Lepp kriitiline.
"Kui korraldajad soovisid meeles pidada vabadusvõitluses meie kõrval olnud riike, mida nad rõhutasid, ja kutsusid esinema vastavaid ansambleid, siis kuhu jäi Rootsi, kuhu jäi Taani, kuhu jäi Leedu ja kuhu jäi Venemaa. Ilma Vene demokraatideta, ilma Jeltsinita me vaevalt neid üritusi siin korraldaksime," meenutab Lepp 20 aasta tagust aega.
"Loomulikult kõlasid väga heal tasemel Kerli, Dagö, Johanson ja paljud teised, aga "Eestlane olla on uhke ja hää" oleks samuti pidanud kõlama.
