„Hardo oli geograaf, nagu minagi. Ülikooli geograafiateaduskond oli ühtehoidev seltskond. Näiteks hakkasime tema eestvedamisel 80ndate lõpus organiseerima reise ning esimene oli geograafide pundiga reis Poola," meenutab Kümmel.

Aasmäe oli tõeline geograaf just maateaduse mõttes ning Kümmeli sõnul olid tal uskumatud teadmised maateadusest, riikidest ja maakera loodusest. „Ma olin tihtipeale sellest hämmingus. Ta oskas nende teadmiste põhjal luua seoseid, mis võisid tunduda ootamatutena, aga olid väga läbimõeldud. Üks näide nendest teadmistest oli ka see, mida eile arutasime - Venemaa arengud. Eks see tema tegevus entsüklopeedias oli ka ju üks väljund, kus ta oma teadmisi sai kasutada," ütles Kümmel.

„Hardo helistas mulle igal hommikul, väga harva jäi vahele. Meil oli päevaplaan, et mis täna juhtuma hakkab, mis Ukrainas toimub ja nii edasi. Ta ütles alati, et selles eas tuleb hommikul kõigepealt üles ärgata, enne kui saab muid plaane teha. Hardo jalutas iga päev kümmekond kilomeetrit ja oli heas vormis. Omal ajal käis ta kõvasti mägedes matkamas ja tegeles alpinismiga," ütles Kümmel.

„Hardo tundis kõikide asjade vastu huvi, tal oli säilinud selline lapselik uudishimu. Ta võis vahel hakata pärima küsimusi näiteks Genfi järve mingi kalda kohta ja küsida ja küsida ja uurida, kuidas see kaldajoon ikkagi tekkis. Või Aserbaidžaani-Iraani piiri kohta - ma olen ise ka geograaf, aga igat mäeahelikku ikka ei tea."