"Eesti kõrgeim tänu kuulub erinevate elualade inimestele nii kodumaal kui ka kaugemal, kelle igapäevane pühendumus oma tööle, oma kutsumusele ning seeläbi Eesti paremaks muutmisele väärib meie riigi tunnustust,“ ütles president Ilves. „Nende inimeste tubliduse lood kokku näitavad Eesti suuremaks kasvamist.“

Tänavuse teenemärgi pälvisid muuhulgas järgmised kultuuri-, spordi-, majandus- ja ühiskonnategelased:

Rainer Nõlvak - Ettevõtja ja sportlane. Nõlvak on populaarse firma Microlink asutaja ja esimene juhataja, Curonia Researchi nõukogu esimees ja Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees. 3. mail 2008. korraldati Nõlvaku ettevõtmisel üle-eestiline koristusaktsioon "Teeme ära 2008", mille käigus koristasid vähemalt 50 000 vabatahtlikku kõikjalt üle Eesti ligi 6000 tonni prügi. Sellest aktsioonist on välja kasvanud iga-aastane traditsioon, mis on levinud nüüd juba Eesti näitel üle maailma.

Julia Beljajeva - Sportlane. Julia Beljajeva võitis mullu individuaalses epeevehklemises maailmameistrivõistlustel kulla ning naiskondlikus epeevehklemises Euroopa meistrivõitslustel samuti kulla. Samuti on ta naiskondlikus arvestus tulnud 2012. EM-il pronksile. Beljajeva pälvis mullu ka Eesti aasta sportlase, aasta noorsportlase ja koos vehklejate Erika Kirpu, Irina Embrichi ja Kristina Kuusega ka aasta võistkonna tiitli.

Jaan Rekkor - Tuntud eesti näitleja. Rekkor õppis aastatel 1976–1978 Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 10. lennu. Samast aastast alates on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja.

Neeme Kuningas - Eesti lavastaja ja näitleja. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle 80 ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Prantsusmaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal. 1976. aastal asus ta Estonias tööle koorilauljana ja töötas seal lavastajana, ooperistuudio õpetaja, peanäitejuhi ja pealavastajana ning lõpuks peaprodutsendina. Mullu kevadel sai rahvusooper Estonia ja lavastaja Neeme Kuninga pikaajaline koostöö aga lõpu ja mees töötab nüüd vabakutselisena.

Villu Tamme - Muusik ja mälumängur. "Punkar Villuna" tuntud Villu Tamme on ansambli J.M.K.E. solist ja kitarrist. Tamme on tuntud ka kui suurepärane mälumängur ning muuhulgas on ta koostanud mitmetele väljaannetele ristsõnu. Tema järgi sai nime ka tuntuim Eesti iirisesort, 1980. aastate lõpus Heino ja Laine Lepiku aretatud madalamat kasvu hele sirelililla iiris "Punkar Villu".

Erkki Raasuke -  Majandustegelane. Tallinna tehnikaülikooli lõpetanud Raasuke alustas oma tähelendu Swedbankist, kus ta töötas 1994. aastast 2011. aastani. Alates 2009. aasta märtsist oli Raasuke kogu Swedbanki pangandusgrupi finantsjuht, enne seda Swedbanki Balti panganduse juht. Viimati tegutses Raasuke majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunikuna. 2012. aastal tegutses ta maanteeameti peadirektori kohusetäitjana, 2012. aasta juunist oli ta Estonian Airi nõukogu esimees. Alates 2013. aasta sügisest töötab Raasuke LHV Group-i juhatuse liikmena ning LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu esimehena.

Heino Lill - Korvpallur ja treener. Lill on üks korvpallilegend Ilmar Kullami kasvandikest ning pallinud aastaid Eesti korvpallikoondises ja Kalevi esindusmeeskonnas. Lill on ka muuhulgas üks Kalevi korvpallikooli rajamise mõtte algatajaid. Alates 2007. aastast on Lill TTÜ korvpalliklubi juhatuse liige. Mullu juhendas Lill Eesti korvpallikoondist universiaadil Kaasanis.

Viktoria Korpan - Ajakirjanik. Viktoria Korpan on sündinud Žitomiris (Ukraina) ukrainlaste perekonnas, kuid terve elu on elanud Eestis.  Aastatel 1998-2003 on ta töötanud ajalehes Äripäev, 2003-2005 ajakirja Director tegevtoimetajana, seejärel pool aastat rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnas ja alates 2006. aasta veebruarist venekeelses Postimehe vastutava toimetajana.

Tiina Reinart - Maalehe peatoimetaja asetäitja.

Jüri Aarma - Eesti näitleja, laulja, saatejuht ja ajakirjanik. Venemaal väljasaadetute peres sündinud Aarma saabus koos perega Eestisse 1956. aastal. Aarma on õppinud lavakunstikateedris ning oli seejärel kuni 1995. aastani Noorsooteatri näitleja. Peale selle on ta olnud Kuku raadio koosseisuline toimetaja ja üks kaasautoritest, ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja ning praegu töötab Aarma Maalehes kultuuritoimetajana. Samuti tegutseb Aarma vabakutselise näitleja ning lauljana.

Aldur Vunk - Eesti ajaloolane ja arheoloog ja Pärnu muuseumi direktor. Aastail 1991–1998 oli Vunk Pärnu linnaarheoloog, alates aastast 1998 on ta Pärnu Muuseumi direktor. Vunk on ka erakonna Isamaa ja Res Publica Liit liige.

Heiki Pärdi - Eesti ajaloolane ja etnoloog. Pärdi peamine uurimissuund on olnud eesti rahvakultuur, kultuurilugu ja maa-arhitektuuri areng. Osalenud ja juhtinud on ta mitmeid etnograafilisi ekspeditsioone Eestis ja teiste soome-ugri rahvaste aladel. Pärdi on olnud ka Pro Ethnologia ja Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu peatoimetaja.

Toomas Kukk - Botaanik. Ta on koostanud Eesti floora ja selle uurimise ajaloo ülevaateid ning rriti põhjalikult on ta uurinud karutubaka (Pilosella) perekonna süstemaatikat. Kukke peetakse Eesti üheks parimaks taimetundjaks, muuhulgas on biloogiaharidusega Kukk ka ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja.

Mait Summatavet - Disainer. Mait Summatavet on lõpetanud 1966. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi sisearhitektuuri erialal. Paregu Eesti Kunstiakadeemias emeriitprofessorirna töötav Summatavet on muuhulgas projekteerinud ka Viru hotelli, Teater Ugala, Magdaleena polikliiniku ja Eesti presidendi residentsi interjöörid.

Rein Kotov - Eesti filmioperaator. 1991. aastal Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi operaatori erialal lõpetanud Kotov on olnud operaator selliste kuulsate filmide juures nagu "Jüri Rumm", "Karu süda", "Seenelkäik", "Mandariinid"  ning "Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha". Kotov on ka populaarse Eesti filmistuudio "Allfilm" juhatuse esimees.

Anzori Barkalaja - Eesti folklorist. Barkalaja on lõpetanud Tartu Ülikooli ja kaitsnud seal doktoritöö folkloristika erialal. Praegu töötab Barkalaja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktorina.

Aleksandr Ivaskevitš - Eesti teatri- ja filminäitleja, stepptantsija ja koreograaf. Mitmete auhindadega pärjatud hetkel Vene draamateatri hingekirja kuuluv 53-aastane Ivaskevitš on muuhulgas ka osalenud erinevates rahvusvahelistes tantsuprojektides Eestis, USAs, Soomes, Saksamaal, Venemaal ja Bulgaarias. Ta on teinud koreograafia sellistele muusikalidele Eestis nagu „Väike õuduste pood“, „Chicago“, „Crazy for you“, „No, No , Nanette!“.

Kaido Ole - Eesti kunstnik. Alates 2010. aastast vabakutselise kunstnikuna tegutseval Olel olnud ohtralt isiku- ja grupinäitusi nii Eestis kui välismaal, nende hulgas ka Eesti esindamine Veneetsia biennaalil koos Marko Mäetammega 2003. aastal. 1998. aastal pälvis Ole Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ning kahel korral on ta pälvinud ka kultuurkapitali aastapreemia. 2012. aastal määrati Kaido Olele kolme silmapaistva näituse eest 2012. aastal Konrad Mäe medal ja sellega kaasnev 3200 euro suurune preemia.

Raul Saaremets -  Muusikategelane. Raul Saaremets on pärit Ida-Virumaalt, õppinud Tartus ning töötanud Raadio 2-s selle algusest saadik. Saaremets on ka ansambli Röövel Ööbik trummar ja sooloartist ansamblis Ajukaja. Saaremets juhib ka Raadio2 "Muusikanõukogu".

Urmo Kübar -  Kodanikuühiskonna aktivist. Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 2002. aastal cum laude lõpetanud Kübar on töötanud Eesti Päevalehe reporterina, kodanikuühiskonna häälekandja Foorum toimetajana, reklaamifirmas Zoom reklaamikirjutajana, erakonna Res Publica organisatsioonisekretärina 2002–2005, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) liikmeprogrammi juhina 2005–2006 ning 2006-2013 EMSL-i juhatajana. 2013. aastal pälvis Urmo Kübar Euroopa Kodaniku auhinna euroopalike väärtuste levitamise ja kinnistamise eest.

Mare Pork - Eesti psühholoog, psühhoterapeut ja koolitaja. Mare Pork töötab Tallinna Ülikoolis kliinilise psühholoogia professorina. Talle kuulub konsultatsioonifirma HR Consulting. Pork on kuulunud Heateo Sihtasutuse nõukokku ja nõustanud muuhulgas ka suusatajat Kristina Šmiguni.

Andi Saagpakk - Piimatööstur. Saagpakk on avalikkuse huviorbiidis olnud eelkõige alates 2005. aastast, kui ta asus Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse juhi ametikohale.

Jaak Kikas - Füüsik. Tartu Ülikooli professori ja Füüsika Instituudi juhatajana töötav Kikas on alates 2004. aastast SA Teaduskeskus AHHAA nõukogu liige ja alates 1999. aastast teadusnõukogu esimees.

Rutt Oltjer - Ettevõtja. Rutt Oltjer on desinfitseerimis-, puhastus- ja erihooldusvahendeid valmistava ja arendava AS-i Chemi-Pharm asutaja ja tegevjuht. 2012. aastal võitis Oltjer aasta ettevõtja tiitli.

Külli Must - Kultuuri edendaja. Külli Must on eelkõige tuntud kui Alatskivi lossi perenaine ning selle korrashoidja.  Alatskivi lossi restaureerimise lõpule viimise eest pälviski kolme tütre ema Must mullu Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ja kultuuripärli tiitli.

Jaak Läänemets - Põllumees ja põllumajanduse edendaja. Teadlasest agronoom Jaak Läänemets on tuntud kui põllumajanduse üks edendajaid. 2002. aastal põlvis Läänemets ka aasta põllumehe tiitli.

Veel paljudki teised

Valgetähe teenetemärgiga tunnustab Eesti meie andekaid teadlasi. Nende seas on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor, teaduskeskuse Ahhaa idee üks algatajaid ja asutajaid, professor Jaak Kikas; Tartu Observatooriumi direktor, teaduse populariseerija ja tudengisatelliidi ESTCube projekti üks eestvedaja Anu Reinart; Tartu Ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo, MTÜ Robootika tegevuse algata ja koordineerija, kes on edendanud Eesti osalust Euroopa Tuumauuringute Keskuses; Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor, põllumajandusteadlane ja sordiaretaja Mati Koppel; Tallinna Tehnikaülikooli Geenitehnoloogia Instituudi genoomika ja proteoomika professor Peep Palumaa, kelle uurimisvaldkondadeks on biokeemia, biotehnoloogia ning struktuurne ja meditsiiniline metalloproteoomika ja kes valiti esimese Eestis töötava teadlasena 1500 tipploodusteadlast koondava organisatsiooni EMBO (The European Molecular Biology Org) eluaegseks liikmeks; mereteadlane ja matemaatik, Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi lainetuse dünaamika laboratooriumi juhataja, akadeemik Tarmo Soomere, kelle labor on tõusnud rannikutehnika uuringutes maailma tippu; ajaloolane ja etnoloog, maa-arhitektuuri uurija, mitmete raamatute autor, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi; folklorist, Eesti pärimuse, pühapaikade ja rahvameditsiini uurija Marju Kõivupuu; keeleteadlane, Tallinna Ülikooli rakenduslingvistika professor Krista Kerge; filoloogiadoktor Silvi Vare, kes on koostanud kaheköitelise sõnaraamatu „Eesti keele sõnapered“; botaanik, meie üks paremaid taimetundjaid, Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni liige ja ajakirja „Eesti Loodus“ peatoimetaja Toomas Kukk; psühholoog, juhtimiskonsultant, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mare Pork.

Iseseisvuspäeva eel saavad Valgetähe teenetemärgi mitmed kultuuritegelased: Eesti sisearhitektuuri ja tootedisaini elav klassik, kunstiakadeemia emeriitprofessor Mait Summatavet; isikupärase käekirjaga filmioperaator Rein Kotov, kes viimati filmis „Mandariinid“; kaasaja üks huvitavamaid Eesti heliloojaid Galina Grigorjeva; meie trompetikoolkonna eestvedajaid, muusika- ja teatriakadeemia õppejõud Aavo Ots, kes on juhatanud puhkpilliorkestreid nii Eesti laulupidudel kui ka Balti üliõpilaslaulupidudel Gaudeamus; koorijuht ja pedagoog, Raadio Laste Laulustuudio ja Püha Miikaeli Poistekoori juhendaja Kadri Hunt; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor, folklorist Anzori Barkalaja; tuntud ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuste looja Neeme Kuningas; Pärnu teatri Endla ja Eesti Draamateatri näitleja Jaan Rekkor; teatri- ja filminäitleja, stepptantsija ja koreograaf Aleksandr Ivaškevitš Vene Teatrist; maalikunstnik Kaido Ole; helilooja ja koorijuht, muusika- ja teatriakadeemia õppejõud Margo Kõlar; dirigent ja trompetimängija, 40 aastat puhkpilliorkestrit „Popsid“ vedanud Enno Tubli; maalikunstnik Kristiina Kaasik; muusikakultuuri edendaja, raadiosaate „Vibratsioon“ kauaaegne juht Raul Saaremets ning ansambli J.M.K.E. solist ja kitarrist, iseseisvuse taastamise eelse Eesti protestimuusik Villu Tamme.

Kotkaristi teenetemärgiga tunnustab Eesti seitsmel välismissioonil teeninud kaitseväelasi – nooremveebel Tiit Rooden’it ja nooremveebel Eiko Õim’u; Kotkaristi saavad ka kolonel Aivar Kokka, kel on suured teened nii Eesti esmase riigikaitse arendamisel, maaväe väljaõppe tõstmisel kui ka meie üksuste ettevalmistamisel ohtlikeks missioonideks Afganistanis NATO juhitud operatsioonil, ja Kaitseliidu Küberkaitseüksuse Tartu allüksuse juht, kaitseliitlane aastast 1990 Kuido Külm.

Eesti tänab üht tunnistajakaitse loojat ja arendajat, politseikapten Toomas Lõhmus’t keskkriminaalpolitseist ning politsei- ja piirivalveameti analüüsibüroo juhti, politseimajor Marilis Sepp’a, samuti Henno Kuurmann’i ja Olari Valtin’it Kaitsepolitseiametist.

Tunnustuseks ettevõtluse edendamise eest saavad Valgetähe teenetemärgi Erkki Raasuke, kes oli osaline Eesti kaasaegse panganduse loomisel ja selle rahvusvaheliseks muutmisel, ent andnud oma panuse ka riigisektorisse; turismifirmade liidu juhatuse kauaaegne liige Anne Samlik Estravelist; meditsiinivaldkonna toodete arendaja Ruth Oltjer Chemi-Pharm AS-ist; Balti Spoon OÜ asutaja Edmund Smolarek, kes on ka Kuusalu valla suurim tööandja; Molycorp Silmet AS tegevjuht David James O’Brock-Kaljuvee, kes on panustanud oluliselt Sillamäe linna ja laiemalt Kirde-Eesti arengusse; teraviljakasvataja, maaelu ja ühistegevuse edendaja Jaak Läänemets Lääne-Virumaalt, kes juhib Eesti suurimat – 127 teraviljatootjat koondavat – teraviljakasvatajate ühistut; Saarema Piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk; TransferWise leiutaja ja arendaja Taavet Hinrikus.

Eesti kui e-riik tänab ja tunnustab oma sünnipäeva eel mitmeid infotehnoloogiavaldkonna edendajaid. Valgetähe teenetemärgi saavad küberturbespetsialist, e-valimiste usaldusväärsusele kaasa aitaja Renee Trisberg; elektroonilise side võrgu ja teenuste arendaja, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõema; Raul Parusk, kes algatas projekti „Vaata Maailma“; IT-hariduse toetaja ja valdkonna edendaja Valdo Kalm EMT AS-ist; küberjulgeoleku valdkonna arendaja, Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektor Jaan Priisalu; Ahto Kalja, kes on olnud 12 aastat X-tee projektijuht ja selle arendaja, mis on viinud X-tee tunnustamiseni ka Soomes; tarkvaraarendusfirma ZeroTurnaround asutaja, informaatikadoktor Jevgeni Kabanov; E-Riigi Akadeemia Sihtasuse (eGA) tegevdirektor, X-tee loomise üks eestvedajaid Arvo Ott.

Kodanikuühiskonna ja demokraatia arendamise eest saavad Valgetähe teenetemärgid kuus aastat vabaühenduste liitu EMSL juhtinud Urmo Kübar; vabakonna edendaja, Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert Hille Hinsberg; Eestist alguse saanud ja nüüd üleilmseks kasvanud koristustalgute „Teeme ära!“ algataja Rainer Nõlvak; Heateo Sihtasutuse ja Noored Kooli üks asutajatest Artur Taevere.

Teenetmärgi saavad ka side- ja teenindustöötajate ametiühingute pikaajaline esimees Õie Väljas; eestlaste lühifilmifestivali Estdocs algataja ja kauane eestvedaja Kanadas Ellen Valter; represseeritute ühenduse „Murtud Rukkilille Ühing“ kauaaegne juht Enno Uibo; Alatskivi lossi taastamisetööde eestvedaja Külli Must; Kullamaal kohaliku elu edendaja, õpetaja Mai Jõevee Läänemaalt.

Eesti tunnustab oma arste ja sotsiaalelu edendajaid. Punase Risti teenetemärgi saavad neeruasenduse ja -siirdamise arendaja, kirurg Aleksander Lõhmus Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonnast; arstiteaduse edendaja, Tartu Ülikooli kauaaegne anatoomiaprofessor, eestikeelse õpiku „Inimese anatoomia“ koostaja, emeriitprofessor Arne Lepp; androloog ja arstiteadlane Margus Punab Tartu Ülikooli Kliinikumist; staažikas lastekirurg Mari Majass Tallinna Lastehaiglast; alkoholi- ja narkosõltlaste rehabilitatsiooniks loodud MTÜ Lootuse Küla asutaja ja eestvedaja Märt Vähi; vanemliku hoolitsuseta laste abistaja Maie Salum; sotsiaalelu edendaja, Hiiumaa Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Kasuperede Liidu pikaaegne juht Malle Kobin.

Hariduselu edendajatest saavad Valgetähe teenetemärgi kauaaegne Tartu koolijuht Helve Raik; keelekümbluse toetaja, Tallinna Läänemere Gümnaasiumi endine direktor Valeri Novikov; folklorist ja pedagoog Ene Lukka-Jegikjan, kes asutas rohkem kui 20 aasta eest rahvamuusikaeriala Viljandi Kultuurikolledžis, milleta poleks sündinud ka Viljandi Pärimusmuusika Festivali; eripedagoog ja autismipedagoogika üks teerajajaid Mai Suuder Tartust; rahvatantsuõpetaja, tantsuansambli „Sõleke“ looja ja juht Ene Jakobson; Eesti esimese äriharidust andva eraülikooli – Estonian Business Schooli – asutaja Madis Habakuk.

Eesti tunnustab neid, kes seisavad hea ja maailma avardava ajakirjanduse eest. Valgetähe teenetemärgi saavad venekeelse Postimehe ülesehitaja Viktoria Korpan; Eesti trükiajakirjanduse toimetamiskultuuri hoidja ja edendaja Tiina Reinart Maalehest; Rahvusringhäälingu kauaaegne väliskorrespondent Ameerika Ühendriikides Neeme Raud; kultuuriajakirjanik Jüri Aarma.

Riigi teenetemärgi saavad Pärnu Muuseumi direktor, ajaloolane Aldur Vunk; Eesti Ringhäälingumuuseumi ekspositsiooni üks loojatest, insener Mati Tähemaa, kes on ringhäälingu vallas töötanud üle 50 aasta; EAS-i kosmoseüksuse looja ja Eesti tudengisatelliidi projekti toetaja Madis Võõras; meremeeste väljaõppe ja meresõiduohutuse korraldaja Ants Ärsis.

Punase Risti teenetemärgi saavad üle saja korra verd loovutanud doonorid Kulle Leetla Jõgevamaalt, Tiiu Parts Pärnumaalt ja Kalev Palm Põlvamaalt.

Eesti tunnustab vähemusrahvuste eest seisjaid ja nende rahvusliku omapära hoidjaid. Maarjamaa Risti teenetemärgi saab ersa rahvusliikumise üks liidreid ja ersade õiguste eest seisja Grigori Mussaljov Venemaalt. Valgetähe teenetemärgi saavad Eesti ukrainlaste kogukonna edendaja Vira Konõk ning siinse vene kogukonna ajaloo uurija ja talletaja, bibliofiil Aleksandr Dormidontov.

Sportlastest saavad riigi teenetemärgi vehkleja Julia Beljajeva, epee individuaalne maailmameister 2013. aastal; korvpallur ja korvpallitreener, Tallinna Tehnikaülikooli spordikeskuse juhataja Heino Lill; pimedate ja vaegnägijate ujumise kauaaegne eestvedaja Rein Põldme; ligi 40 aastat Järvamaal noorte jalgpallitreenerina töötanud Viktor Mets.

Eesti tänab meie sõpru ja toetajaid välismaal. Kotkaristi teenetemärgi saab USA Marylandi osariigi rahvuskaardi ülem, kindralmajor James Adkins, meie kaitseväega koostöö arendaja ja Eesti õhuväe kopteripilootide koolitusprojekti eestvedaja. Maarjamaa Risti teenetemärgid saavad Eesti julgeolekualase koostöö edendaja Ameerika Ühendriikidega, USA juhtiva Euroopa-eksperdina NATO laienemist toetanud Robert Nurick; endine USA alaline esindaja NATO-s, kollektiivkaitse põhimõtte toetaja ja kindlustaja Ivo Daalder; arvutiteadlane, TCP/IP tehnoloogia väljatöötaja Vinton Gray Cerf, kelle teadustööd on kasutatud Eesti e-riigi ülesehitamisel; aastate jooksul Rõuge vallas mitmeid kohalikku elu edendavaid projekte toetanud Alexander von Samson-Himmelstjerna Hamburgist, Saksamaalt; Eesti hariduselu toetaja infotehnoloogia vallas, Tallinna Tehnikaülikooli kaasajastamisele kaasaaitaja, Saksamaa Darmstadi Ülikooli mikroelektroonika professor Manfred Glesner; Eesti ja Läti kultuurisidemete arendaja, Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingu tutvustaja Maris Ošlejs, akadeemilise koori „Latvija“ direktor; EAS-i välisinvesteeringute ja turismisuuna esindaja Jaapanis Kosaku Yamaguchi.

President Ilves annab riigi teenetmärgid üle 23. veebruaril Pärnu teatris Endla.