Toomas Hendrik Ilves: "Taasiseseisvumispäev" ei päde. Nimetagem 20. augusti ümber "jätkupäevaks"
(1)
Ilves tundub arvavat, et 1991. aasta 20. augusti sündmusi tunnetatakse hetkel liiga kitsalt.
"20. august, vabaduse taas kätte võitmise päev, tähendab enamat, kui 29 aastat tagasi aset leidnud sündmusi," märkis ta oma Facebook'i postituses. "See tähistab ajatut, piirideta vabaduseiha ja selle ihkamise teoks tegemist - vabadusetegu, sarnast sellele, mida näeme praegu toimuvat Valgevenes."
Ilves usub, et 20. august on eestlastele nii hingeliselt aasta kõige olulisem päev - just seetõttu, et seda said niivõrd paljud inimesed omal nahal kogeda.
"24. veebruar jääb alatiseks olema koos oma 20. sajandi traditsioonidega. Kuid 20. august tähendab midagi enamat, isiklikumat - see tunne, et olid ise juures, olid kohal – või olid seal su vanemad - , kui iseseisev Eesti taas tegelikkuseks sai, ei lähe kunagi ühegi okupatsiooni üle elanud inimese teadvusest," kirjutas Ilves.
Endine president märkis, et nimetus "Taasiseseisvumispäev” kätkeb endas midagi passiivset - justkui oleks vabaks saamine olnud ette määratud või juhtunud iseenesest.
"Miski ei ole ette määratud, miski ei sünni iseenesest," ütles Ilves. "See nimetus vähendab kõigi nende panust, kes selle nimel tööd tegid, kes kannatasid vangilaagrites, kes tapeti. Eestlased taastasid iseseisvuse ise, suurte pingutustega. “Iseseisvumise taastamise aastapäev” on sisult täpsem, kuid veidi pikk, et see omaseks ja kasutatavaks jääks."
Seetõttu käib Ilves välja uue idee: mis oleks, kui nimetaks meile olulise päeva ümber eesti keelele omasemalt, täpsemalt ja suupärasemalt - mis oleks, kui nimetaks 20. augustit "Jätkupäevaks"?
"Eesti riik ei lõppenud okupatsiooniga. See jätkus, see kestis edasi. 20. august on päev, mil eestlased tänu omaenda ponnistustele jätkasid de facto oma toona 73 aastat vana riigi peremeestena, mis oli de jure kogu aeg olemas olnud," selgitas Ilves oma mõttekäigu tagamaid.
