Keeleinspektsiooni tegevusaruandes seisab, et tervishoiu ja sotsiaalhoolde valdkonnas kontrolliti 2013. aastal 725 töötaja eesti keele oskust. Kontrollitute hulgast tuvastati 519 ilma nõutava keeleoskuseta töötajat.

"Väärteomenetlust alustati 114 tervishoiutöötaja suhtes, kuid trahvide tegemise asemel peaks sotsiaalministeerium hoopis töötajaid toetama. Usun, et asja parandaks riiklik keelekoolituse programm, kus õpetataks näiteks meditsiinilist eesti keelt. Soomes on taoline programm olemas, mis on ka üheks põhjuseks, miks meie arsti massiliselt üle lahe rändavad," sõnas Yana Toom.

"Kui sotsiaalministeerium ei asu toetama Eestisse tööle tulnud Ukraina või Venemaa päritoluga arste, lahkuvad nemadki. Ida-Virumaal võivad meedikud küll keele selgeks õppida, kuid kuna keskkond on muukeelne, võib see paraku paari kuuga ununeda. Ministeerium võiks kaaluda võimalust alandada teatud perioodiks Ida-Virumaal töötavate meedikute keelenõudeid eeldusel, et tervishoiuasutus tagab eestikeelse teenuse näiteks kaasates eestikeelse õe või pädeva tõlgi abi. Näiteks hetkel peavad õed ja hoolekandetöötajad valdama eesti keelt B2 tasemel ning arst C1, ehk kõrgtasemel," leiab Toom.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon saatis täna selleteemalise arupärimise ka sotsiaalminister Taavi Rõivasele.