Inspektsiooni teatel olid sihtkontrolli läbiviimise ajenditeks töövahendite kasutamisega seotud tööõnnetused, nende rasked tagajärjed ja töövahendite kasutamisega seotud suur tööohutusnõuete rikkumiste arv - 394 töövahendi määruse nõuete rikkumist 2010. aastal Lääne inspektsioonis.

Sihtkontrolli käigus kontrolliti Pärnumaal 20, Saaremaal 10, Hiiumaal 5, Läänemaal 10, Järvamaal 10 ja Raplamaal 10 ettevõtet. Sihtkontrolliga olid valdavalt hõlmatud ehitus-, metalli- ja puiduettevõtted, mööbli-, tekstiili- ja rõivatootjad. Kõige nutusem oli olukord puittoodete tootmisega tegelevates ettevõtetes.

Tööinspektor Rein Nelise sõnul oli olukord väga halb kaitseseadistega, mis peavad vältima ohtlikku kokkupuudet töövahendi liikuva osaga. „Ohtlik kokkupuude töövahendi liikuva osaga on sage tööõnnetuse põhjustaja,“ kommenteeris Nelis.

Raske tööõnnetus juhtus puiduettevõtte töölisega, kes lõikas järkamissael detaile. Prusside etteandmisel libises vasak käsi vastu saeketta külge, tagajärjeks sõrme lahtine murd. Saelt oli eemaldatud kaitsekate, mis pidi takistama ligipääsu saekettale pealtpoolt.

„Halvema poole pealt on teisel kohal juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised. Sagedasemad rikkumised olid juhtnuppude või kangide mittekorrasolek, avariiseiskamisseadiste puudumine või nende paiknemine töötaja tööpiirkonnast väljas. Tihtipeale olid juhtimisseadised puudulikult või võõrkeelselt tähistatud. Samuti olid ohumärgistused määrdunud (ei ole enam nähtav), rebenenud, paigutatud kohta, kus see ei ole nähtav. Sageli kasutati liialt väikest ja mittemärgatavat ohumärgistust,“ lisas Nelis.

Nelise sõnul oli suuremaks rikkumiseks töövahendite ohutusjuhendite puudumine ettevõttes ning sellest tulenevalt juhendamise ja väljaõppe puudulik korraldamine. Palju rikkumisi on ka töövahendite perioodiliste kontrollidega, mis on valmistaja poolt ette nähtud.

„Isikukaitsevahendite kasutamine oli tööandjate poolt küll võimaldatud, kuid tihtipeale ei kasutanud töötajad neid lihtsalt oma mugavusest,“ lisas Nelis ning tõi järgneva näite.

Tekstiiliettevõtte värvija hakkas kraani kaudu suuremast anumast väiksemasse hapet laskma. Kuna kraan käis raskelt, rakendas ta selle avamiseks suuremat jõudu. Kraan avanes äkitselt täies ulatuses, hape paiskus suure survega väiksemasse anumasse ning happepritsmed lendasid kannatanule näkku, kaelale, kätele ja ühele jalale. Tagajärjeks silma söövitus, näo-, kaela- ja jala naha söövitus.

Keemiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele olid väljastatud vastavad isikukaitsevahendid – näomask, kummikindad, kummipõll, kaitseprillid ja turvasaapad. Kannatanu isikukaitsevahendeid ei kasutanud, kuna ei pidanud neid vajalikuks.

Sihtkontrolli käigus paistsid silma määrdunud töötamiskohad töövahendi juures (trepid, platvormid). „Õline põrand on libe ja tööõnnetus kerge tulema. Puudusid piirded treppidel ja platvormidel, sageli olid tööplatvormid ebakindlalt kinnitatud. Kasutati ka ebakindlaid ja kõikuvaid jalgealuseid töövahendite juures,“ lisas Nelis.

Koristaja asus tootmistsehhis tolmuimejaga ventilatsioonitorult tolmu võtma. Et paremini ligi pääseda, ronis töötaja ratastel asuvale tootmiskärule. Käru hakkas veerema ja töötaja kukkus, tagajärjeks sääreluu lahtine murd. Kõrgematelt kohtadelt tolmu võtmiseks olid olemas pikavarrelised mopid, kuid kannatanu neid ei kasutanud.

Sihtkontrolli käigus tehti 207 korral suulisi soovitusi puuduste kõrvaldamiseks, 184 rikkumist fikseeriti kontrollaktides ning 121 rikkumise kohta vormistati ettekirjutused.

Käesoleval aastal pöörab Lääne inspektsioon läbi sihtkontrollide tähelepanu tõstetööde ohutusele ja füsioloogilistele ohuteguritele kontoritöös. Sihtkontrolli käigus külastavad 8 tööinspektorit 120 ettevõtet Lääne inspektsiooni haldusala kuues maakonnas: Pärnumaal, Läänemaal, Saaremaal, Hiiumaal, Raplamaal ja Järvamaal.