Head ametikaaslased!

Homme, 27. märtsil on meil riigikogus ühel istungil nii uute kolleegide
ametivande kuulamine kui ka hääletused kolme saadiku puutumatuse võtmiseks. Usun, et teises küsimuses ei ole riigikogu liikmete jaoks meeldiv päev, seesugused otsused pole lihtsad ning seetõttu pean vajalikuks oma kirjaga teie poole pöörduda.

Tuletan meelde, et lugu, millest oleme jõudnud praegusesse seisu, sai alguse 2011. aasta suvest, mil ettevõtja Jüri Luik püüdis aktiivselt mitmeid keskerakondlasi mõjutada seadusvastasele tegevusele. See tal ei õnnestunud. Hiljem saime meedia vahendusel teada, kuidas Jüri Luik tegutses provokaatorina kaitsepolitsei ülesandel. Tekib küsimus – kuidas küll tuleb ühes riigi jõustruktuuris idee oma agendi abil riigikogu liikmeid õhutada seaduste rikkumisele ning üldse tahtmine riigikogu liikmeid lõksu püüda?

Seesama „Luige 500-euro“ juhtum lõpetati, sest riigikohus ütles, et
prokuratuuri poolt mulle süüks pandav polnud kuritegu. Aga just see
fabritseering oli ajendiks Keskerakonna peakontori läbiotsimisele
kasutades massiivset jõudu. Suurima opositsioonierakonna peakontori
läbipuistamise ja erakonna peasekretäri ning juhatuse liikmete kodude
läbiotsimise operatsiooni oli kaasatud ligi 40 kaitsepolitsei ametnikku.

See oli selgelt jõudemonstratsioon. Ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste on avalikult nentinud, et seesuguse mastaabiga politseioperatsioon oli selgelt ebaproportsionaalne jõukasutus.

Riigikogu liikme mandaadi vaba teostamist on meie riigi põhiseaduse autorid pidanud piisavalt oluliseks, et see sinna sisse kirjutada. Parlamendi liikme immuniteet pole ellu kutsutud niisama, vaid just selleks, et välistada ebaõiglast jõukasutust (ennekõike) opositsioonisaadikute vastu.

Läbiotsimine inimese kodus on nii tugev põhiseaduslik riive, mida võib ette võtta vaid kohtu loal, erandjuhtudel ka prokuratuuri loal. Just sellise erandjuhuga tuldi aga läbi otsima riigikogu liikmete, kel on põhiseaduse kohaselt kõrgendatud kaitse, kodusid. Justiitsminister Hanno Pevkurgi on juhtinud tähelepanu, et oleme jõudnud olukorda, kus erand on reegli alla neelanud, mis pole seaduse mõttega kooskõlas. Seega annab prokuratuur loa läbiotsimiseks iseendale. Sellele vaatamata on hea tõdeda, et põhiseaduskomisjoni juhtimisel on muutmisel riigikogu liikme staatuse seadus, kus immuniteedi küsimus saab sisustatud.

Tulevikus saab riigikogu liikmete suhtes menetlustoiminguid teha,
kas Tallinna ringkonnakohtu esimehe, riigikogu põhiseaduskomisjoni või
riigikogu esimehe loal. Tuletan aga veelkord meelde, et minu, Lauri Laasi ja ka Ester Tuiksoo kodud ja töökohad otsiti läbi prokuröri loal.

Seni, kui põhiseaduses on puutumatus sisse kirjutatud, siis olgu sellel ka sisu. Alternatiiv on muuta Põhiseadust ja paragrahv 76 sealt välja võtta, kuid ma pole kindel, et see hea mõte on.

Head ametikaaslased! Panite kindlasti tähele, et edastasime Lauri Laasiga
taotluse riigiprokurörile lõpetada meie suhtes algatatud kriminaalmenetlus oportuniteedi korras tuginedes prokuratuuri varasemale samasisulisele praktikale. Prokuratuur keeldus aga sellest viidates kõrgendatud huvile riigikogu liikmete suhtes menetlust jätkata. Oleks arusaadav kui nii vastaksid ja käituksid ajakirjanikud, kuid seaduste ja jõustruktuuride ees peaksime kõik võrdsed olema, sõltumata ametikohast või ühiskondlikust positsioonist. Lõpetamise suhtes eitava vastusega ja valikulist käitumist rakendades näitas prokuratuur, et nad teevad poliitikat.

Tänaste riigikogulaste hulgas on neid inimesi, kes pidanud sarnases olukorras olema ning ka pika kohtutee oma õiguste kaitsmiseks läbi käima. See pole lihtne. Sest kahjuks saavad kannatada ka kõik lähedased inimesed. Loodan siiralt, et keegi teist ei satu samasugusesse olukorda.

Kõike eelpool kirjeldatut arvestades leian ma, et poliitilisel pinnal alguse saanud ja juhitud menetlused ei peaks kohtupinki jõudma.