Tööandjate keskliit: aeg palgatõusuks pole küps
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles ETV saates "Foorum", et ettevõtjad ei ole täna veel valmis palku tõstma. „Töökohti luuakse ettevaatlikult, üksikud firmad on kasvatanud eksporti, aga laiemalt on majandus nõrgal järjel,“ rääkis ta. „Oleme lähikümnendi kehvemas seisus. Ma oleks ettevaatlik suurte ootuste üleskütmisel.“
Pilt on Kriisi sõnul vastuoluline, majandust veab eksportiv sektor, aga tööhõive ei ole seal määrav.
Üldise keskmise palga tõstmise juures peaks tema sõnul olema ettevaatlik. Kriis lisas, et nõudmised on kõrgemal avalikus sektoris, aga erasektoris palka juurde nõudma veel ei ole tuldud.
Kriis märkis, et kriisi ajal alampalk ei kukkunud, kukkus keskmine palk. Kehtiv alampalk on hetkel 278 eurot. „Täitsa rahulikult võib jätta selle praegu tõstmata. Igal juhul on alampalga saaja parem positsioon, kui olla töötukassa klient, parem hoida tööhõivet kui olla töötu,“ rääksi Kriis.
Kriisi väitel tõstab palkade tõstmine ka tööpuudust. Ta ei pea õigeks väidet, et ettevõtjad on töövõtjate hinnaga ellu jäänud. Tema sõnul on kriisis kannatanud kõik ja praegu palka tõsta oleks ennatlik.
Ta tõi ka välja, et Eesti on ebaühtlaseselt arenenud, sest 70 protsenti sisemajanduse kogutoodangust luuakse Tallinnas ja Harjumaal.
Töötajatel on ootused palgatõusuks
Keskerakonna riigikogu fraktsiooni juht Kadri Simson oli seisukohal, et kui inimesed näevad, et aastaid on hinnad tõusnud ja nende palgad langenud, siis nüüd, kus juba on öeldud, et majandus tõuseb, on ka ootused palgatõusuks põhjendatud.
„Rasked ajad on üheskoos ja väga mõistlikult üle elatud, siis raskete aegade lõppedes on ootused ka palgatõusuks,“ kõneles Simson. „Tööga luuakse väärtusi ja inimesed peavad sellest majanduskasvust osa saama. Kriisiaja koormus on lükatud inimeste kaela ja nüüd majanduskasvu vilju naudib ainult teatud grupp.“
Simson ütles, et need inimesed, kes saavad alampalka, panevad selle tagasi meie koduturu ettevõtetele, ega säästa sellest midagi. See omakord mõjuks positiivselt siseturu kasvule.
Simson rõhutas, et alampalk on tasu täistööaja eest. „Sellise palgaga inimesed enam tööd teha ei jaksa,“ kõneles ta. „Võib-olla on kasulikum jääda koju, mitte kulutada tööl käimisele, õueriietele ja toituda Euroopa Liidu abipaki pudruhelvestest. Võib-olla on nii kergem ellu jääda.“
Kuigi tööpuuduse näitajad on vähenenud, tõi Simson välja, et tööandja poolt haigekassaga kindlustatuid on juurde tulnud. „100 000 maksumaksjat on jäänud väga lühikese ajaga vähemaks,“ lausus ta.
Riigi palgafond ei kasva
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Taavi Rõivas selgitas, et palgafond riigi peale tervikuna ei saa kasvada, või ei saa kasvada kiiremini, kui kasvab erasektoris. See ei tähenda aga, et prioriteetsetes valdkondades ei võiks olla palgatõusu või et kulusid ei oleks võimalik kusagilt selle jaosk kärpida.
„Kui me võtame ühiskonda tervikuna, siis me kõik oleme huvitatud tootlikuse kasvust ja et töötajad saaksid kõrgemat palka, aga ühiselt tuleb mõelda sellele, kuidas tagada see, et meil ühiskonnas oleks rohkem raha, mida jagada,“ kõneles Rõivas.
„Siin on paar fudamentaalset tegurit – kindlasti puudutab see investeeringuid ja haridust,“ rääkis Rõivas. „See on Eesti ühiskonna kõige suurem väljakutse, et meie inimestel oleks hea haridus, et nad saaksid nõuda paremat töökohta ja kõrgemat palka.“
Makromajandusnumbrid näitavad tõusu
Rõivase sõnul ei ole küsimus, kas majandus tõuseb, vaid millal ja kui suures ulatuses. Teda teeb murelikuks, kui ametiühingud nõuavad palgatõusu, mis ületab võimaluse. „Siin on kasulik natuke õppida kriisiajast ja mitte korrata neid vigu, mis me buumi ajal tegime,“ lausus Rõivas. Ta meenutas eeldusi, et palgad peavadki viiendiku võrra kogu aeg tõusma.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul jääb Eesti oma tootlikuse poolest Skandinaavia riikidele alla. Ta meenutas ka rahvajuttu Suurest ja Väikesest Peetrist, kus praegu öeldakse inimestele, et oodake kuni tõuseb majandus ja küll siis kord tõstame ka teie palka.
Taliga meenutas, et Tallinna ja Helsingi palgavahe on mäekõrgune. „Eesti töötaja saab loodavast väärtusest palju vähem osa, kui Soome kolleeg,“ sõnas Taliga.
Töötajad lahkuvad Eestist, hinnad tõusevad, palgad veel mitte
Simsoni sõnul on inimvarasse suhtutud liiga üleolevalt, öeldes, et paremaid väljakutseid tuleb minna otsima mujale.
Taliga lisas, et äraminek on täna jälle päevakorral. „Kuuleme järjest uudiseid, et päästjaid ja politseid ei jätku,“ lausus ta ja lisas näiteks, et Tartu Ülikooli kliinikumis jääb alakoormusega tööle mitu kompuutrit, sest vastav spetsialist lahkub töölt.
Kriis rääkis, et need arstid, kes täna lahkuvad Eestis, peaksid ootama kuni majandus hakkab uuesti jalgu alla saama. Sama puudutab tema sõnul ka õpetajaid ja politseinikke ja päästjaid, sest nende palgatõus on praegu ennatlik.
Rõivas märkis, et riigi tulud ja kulud on kasvutrendis. Samal ajal paljud riigid alles hakkavad kärpeid tegema või teevad seda praegu. „Palgakasv Eestis järgmisel kümnel aastal saab olema üks kiiremaid,“ prognoosis Rõivas. „Küsimus on, millal ja kui palju.“
Rõivas selgitas, kuhu lähevad riigieelarve kasvunumbrid – pensionid, investeeringud ja haridus. Pensionite kasvatamine kriisi kiuste oli tema sõnul solidaarsuse küsimus ja investeeringud haridusse tasuvad ära, et me saaksime kriisist kiiremini väljuda.
Simson lisas, et vaatamata lubadustele, et palgad kunagi kasvavad, on Eesti juba praegu hinnatõusu lipulaev.
