"Haldusreformi on liiga kaua edasi lükatud. Sellega ei ole enam võimalik venitada," kommenteeris reformimise vajadust tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. "Tänases majanduskliimas satuvad väiksemad haldusüksused paratamatult majandusraskustesse ega suuda osutada elanikkonnale vajalikke teenuseid, seda eriti sotsiaal- ja haridusvaldkonnas."
Riik kulutab aastas ligi 30 miljardit krooni, kaks kolmandikku sellest kohalikes omavalitsustes. Haldusreform aitaks neid kulutusi piirata, kuid kokkuhoiu kõrval on oluline suurendada ka tulusid. Samas on Eestis hulk valdu, kus ettevõtlus puudub - maksud laekuvad vaid vallavalitsuse töötajate palgalt.
Tööandjate hinnangul ei suuda väikesed ja alarahastatud omavalitsused tagada ettevõtluse arenguks vajalikku keskkonda. Rohkem kui pooltes Eesti 227 omavalitsustest elab alla 2000 elaniku. Selliste valdade rohkus, kus elab vähem inimesi kui mõnes suurlinna korteriühistus, pärsib majandusarengut.
Omavalitsuste juhtimine on sageli ülepolitiseeritud ning omavahelise koostöö puudumine takistab samuti mitmete teiste muudatuste - näiteks koolireformi - läbiviimist, leiavad tööandjad.
"Lisaks üleüldise suutlikkuse vähenemisele ei suuda väikesed omavalitsused täiel määral ära kasutada ka Euroopa Liidu struktuurfondide abivahendeid," ütles Veskimägi.
"Euroopa abirahad ei jää Eestile igavesti avatuks ja kui haldusreformi ei suudeta läbi viia koheselt, siis kaotame oma võimaluse," hoiatas ta.
Haldusreformi võtmeküsimus on viia kohalike elanike vaheline sidusus uuele tasemele. "Otsustustasandite vähendamine ei pruugi elanikke võimust tingimata võõrandada, vaid vastupidi - see võib luua uusi ja palju efektiivsemaid koostöövorme mittetulunduslike või muude ühenduste näol," selgitas tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
Tööandjad näevad haldusreformis võimalust arendada Eestis välja kõrgetasemeline infoühiskond.
"Majanduse ja riigi toimet saab oluliselt tõhustada, kui kasutada selleks infotehnoloogia vahendeid ja soodustada internetiühenduse levikut. Avalikud teenused on aina enam tarbitavad arvutivõrgus.Tehnoloogiliselt on juba täna väga palju võimalik lahendada, kuid puudub tahe läbi viia jõulisi muudatusi, mis tooks kodaniku riigile lähemale," lisas Kriis.
