Tööandjad: ei tasuta kõrgharidusele ja astmelisele tulumaksule

Tööandjate keskliit kutsub riigikogu valimistel osalevaid erakondi üles loobuma lubadustest, mille täitmiseks puudub ettevõtjate hinnangul järgneval neljal aastal maksudest laekuv reaalne rahaline kate.

„Kuna riigieelarve jõuab tänase kulutaseme juures ülejääki võib-olla alles nelja aasta pärast, peaksid poliitikud rahalisi lubadusi andes olema väga ettevaatlikud,“ rõhutas tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. „Majanduse kohalt ei ole kõik ohu märgid sugugi kadunud ja kulude suurendamise asemel peaksid erakonnad püüdlema reformide poole, mis muudaksid eelarvepoliitika jätkusuutlikumaks.“

„Eriti ohtlikuks pean astmelise tulumaksu sisseviimist, mida soovivad vasakpoolsed erakonnad. Kuna üksikisiku tulumaks moodustab riigieelarvest vaid viis protsenti, siis ei anna täiendavate astmete sisseseadmine erilist tulemust. Kuid see suurendab ebavõrdsust tulude jaotuses. Keskmisest kõrgema palga saajate maksukoormuse tõus vähendab paratamatult madalapalgaliste töötasusid, sest palgafondid on lähiaastateks külmutatud,“ lisas Veskimägi.

„Proportsionaalsest tulumaksust loobumine mõjuks ka globaalse maksunduse kontekstis ülimalt veidralt, sest Eesti on selle juurutamisel olnud üks pioneere. Maailmas on 28 riiki, kes läksid Eesti järel üle proportsionaalsele maksusüsteemile – neist paljud on Euroopa Liidu liikmed,“ tõi Veskimägi näite proportsionaalse maksustamise rahvusvahelisest edust.

Valimislubadustega liialdamist kritiseeris ka tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis. „Pensionite tõstmise või uute pensioniliikide väljamõtlemise asemel peaksime täna mõtlema tööhõive suurendamisele ja hõives osalemise aja pikendamisele. Näiteks pensionilemineku iga on meil Euroopa arenenud riikidega võrreldes endiselt madal, kuigi ühiskond vananeb keskmine eluea pikenemise tõttu kiirelt,“ märkis Kriis.

„Samuti pole võimalik ainult riigieelarvest rahastada kõikide kõrgkoolidesse vastuvõetud tudengite õpinguid, kuna riigil puudub vastuvõtuarvude ja kvaliteedi osas igasugune kontroll. Tasuta kõrghariduse sisseviimine eeldab seega suuri kärpeid sotsiaalvaldkonna teistes kulutustes või maksukoormuse tõusu,“ hindas Kriis valimislubaduste mõju riigieelarvele.

Tööandjate keskliidu hinnangul ei tohi riigikogu järgmisel neljal aastal riigieelarve kulusid suurendada.

Eesti tööandjate keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes riigivõimu ja ametiühingutega.