“Ametlikku seisukohta me võtnud ei ole, aga liikmetega asja arutades on enamik olnud konservatiivsed ning seisukohal, et niiviisi järsku palka tõsta ei ole võimalik,” ütles Eesti Päevalehele tööandjate keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis. “Palgatõusu tuleks kaaluda individuaalselt, mitte tahta üleriiklikult lepinguga kõike sätestada.”

Kriisi sõnul esitasid ametiühingud palgatõusunõude liiga äkki, sest enamikul firmadel on järgmise aasta eelarve juba paigas, samuti ei näe tööandjad palgatõusuks põhjust.

Ametiühing teatas kümne protsendi suuruse palgakasvu nõudest eelmisel nädalal.

Ametiühingute keskliidu esinaise Kadi Pärnitsa sõnul lähtuvad nad nõudmistes sotsiaalpartnerluse ja töötukindlustuse kokkulepetest.

“Oleme selle ammu ja selgelt välja öelnud, et kui töötukindlustus rakendub, hakkame meie palgatõusu nõudma,” ütles Pärnits. “Seega ei saa meie nõudmine tööandjatele kuidagi järsku ja üllatusena tulla.”

Pärnits tõi palganõude argumentidena välja juba kasvanud ning tuleval aastal oluliselt kerkivad tarbijahinnad. “Enamik inimesi saab palka alla Eesti keskmise, aga inimesed peavad ju kuidagi toime tulema,” põhjendas ta. “Me ei hakkaks palgatõusu niisama resoluutselt nõudma, kui puuduks force majeure. Praegusel juhul on see kõikvõimalike hinnatõusude näol täiesti olemas.”

Eesti keskmine palk oli kolmandas kvartalis statistikaameti andmeil 5300 krooni kuus, mis on 12,9 protsenti enam kui möödunud aastal samal ajal.