Töö kaotanud inimesed jäävad korraliku arstiabita
“Olukord on tõsine,” märkis Ida-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku juhataja Jüri Ennet, kes juhib ainukest asutust Eestis, kus on osakond ravikindlustamata inimestele. Enneti sõnul ootavad nad peagi suurt ravikindlustamata inimeste tulva, mis paratamatult töötuse kasvuga kaasneb, kirjutab Eesti Päevaleht Online.
“See, et nende arv tõuseb, on selge. Kodutute öömajad on juba puupüsti täis. Selletõttu prognoosime, et siis haigete arv, kes abi vajavad, ka ei vähene,” selgitas Ennet. “Meil on valmisolek olemas, kaader on peal, tõstsime kohtade arvu 20-lt 25-le,” kirjeldas ta.
Tema sõnul kinnitavad lisaks nii kohalikud kui ka välismaised uuringud, et kui majanduslik olukord halveneb, siis ka haigus ägeneb. “Mis muidu oli varjatud ja ei andnud endast tunda, läheb ägedaks,” selgitas ta. “See seos on kohe kindlalt olemas: toitumine muutub, stressorid on teised.”
Registreeritud töötuid on praegu juba 65 tuhat, statistikaameti uuringu järgi oli töötute reaalne arv aga esimeses kvartalis 79 tuhat. Lisaks tuleb arvestada et ravikindlustuseta on ka mustalt töötavad inimesed. “Arvud on suuremad kui statistika näitab, see on kohe kindel,” tõdes Ennet. “Ega päris tänavale ei jäeta, aga asi on tõsine jah,” märkis Ennet.
Ametlik statistika näitab, et tänavu aasta alguse seisuga oli Eestis ligi 60 000 ilma ravikindlustuseta inimest. Tuna mullu oli samal ajal oli neid 53 tuhat, seega hakkas juba toona aasta lõpus koos töötuse kasvuga kasvama ka kindlustamatute arv. Seega võib praeguse töötute massi kasvades julgelt eeldada, et ravikindlustuseta inimeste arv on kas juba veel hüppelisemalt kasvanud või on kohe kasvamas.
Õiguskantsler Allar Jõks võttis ravikindlustamatute teema sotsiaalministeeriumiga üles juba 2005. aastal, kuna tema hinnangul on kaheldav, kas olukord on vastavuses põhiseadusega ning Euroopa Sotsiaalhartas toodud riigi kohustusega tagada inimesele küllaldane meditsiiniabi. Samade arupäringutega on kaks korda aastas sotsiaalministri poole pöördunud ka Indrek Teder, kuid siiani on vastus kõlanud — praegu raha pole. Ravikindlustamata inimeste nii suurt osakaalu — see on tunduvalt suurem kui teistes Euroopa riikides — on kritiseerinud ka Maailma tervishoiuorganisatsioon.
Mullu aprillis esitas sotsiaalministeerium valitsusele kaks lahendusvarianti, kuidas ravikindlustuseta inimesi aidata. Esiteks, et perearstid hakkaksid ka ravikindlustamata inimesi ravima, selleks oleks vaja 109 miljonit krooni. Teiseks, riik tagab neile kogu tervishoiu paketi näol sajaprotsendilise ravikindlustuse — see võtaks 163 miljonit krooni.
Valitsuskabinet võttis esitatud informatsioon teadmiseks ja rohkem pole seda teemat arutanud.
