Tõnisson tahtis raha võõraste tšekkide eest
Tõnisson ise pole detsembrikuu bensiinitšekke kokku arvestanud ega tea, mis summas ta neid esitas. Augustis liisitud Toyota Corollast ta loobunud pole, kuid selle kasutusrenti ta kuluhüvitisteks enam ei esita. Tõnisson teenib Euroopa asjade komisjoni aseesimehena iga kuu 29 304 krooni. Lisaks tuleb talle maksta 30% kuupalgast tööga seoses tehtud kulutuste eest tasumiseks.
Kuluhüvitiste aruandest selgub, et 1. detsembrist 15. jaanuarini on Tõnissonile makstud sõidukuludeks 13 900 krooni. Detsembris oli tal ligi 6000 krooni väärtuses bensiinitšekke. Harju ja Rapla maakonnast riigikokku valitud Tõnisson pidanuks seega jõulukuul läbi sõitma üle 9500 kilomeetri. Mõnel päeval on ta mõnetunniste vahedega käinud kolmes eri tanklas ja võtnud sadade kroonide eest kütust.
“Nii need bensiinitšekid sünnivadki. Kas nad on 25. detsembril või 17. detsembril, pole selles mõttes tähtis. Need tšekid on pärit eri inimeste käest, kes mind on sõidutanud, kuna mina ise ei oska autoga sõita,” ei näe Tõnisson oma käitumises midagi halba. Auto on tal endal, kuid sõita palub teisi.
“Nüüd ma palun rohkem oma tuttavaid, et nad mind sõidutaksid. Kahtlemata saan oma tuttavatele ainult niimoodi maksta, et ütlen: anna mulle oma bensiinitšekk. Ja see on nii bensiini kui ka kulutuse eest,” selgitab Tõnisson.
Ta ütleb, et tuttavatelt saadud tšekkide kuupäevi, kellaaegu ja summasid tema ei vaata. “Kui inimene mind sõidutab ja viib mind Toilasse või Paidesse, ei saa ma nõuda, et ta just sel hetkel tangiks.”
Tõnisson lisab, et kui riigikogu ja üldsus arvasid, et autode rentimine riigikogu raha eest on ebasoliidne tegevus, siis nii lähevad tema sõidud edaspidi kallimaks. „Ma pean paluma erinevaid inimesi, erinevaid autosid ja ma ei saa nende inimeste suhtes käituda nii, et öelda: sõitsid Toilasse 180 ja tagasi 180 kilomeetrit ning anna selle ulatuses tänase kuupäevaga bensiinitšekk.”
Tõnisson arvab, et ta ei talita valesti ka seetõttu, et on pigem rohkem sõitnud ja tuttavate autosid ja bensiini kulutanud kui neilt tšekke saanud. “Palju on sõidetud aasta lõpupoolel. Mis siin parata. Seoses pühadega tuli kõiksuguste inimestega kohtuda, rääkida, neid meeles pidada. Valijad ei taha tavaliselt kingitust, vaid meelespidamist,” selgitab Liina Tõnisson.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressinõunik Ramon Loik kinnitab samuti, et just jõulukuul on riigikogu liikmeil rohkem sõitmist. Kas aga tšekid tõele vastavad või mitte, see on riigikoguliikme südametunnistuse asi.
“Kui on tegemist erakonnaüritusega, peavad nõutumad persoonid, kes Liina Tõnisson kahtlemata on, nendel käima,” lisab Loik Tõnissoni õigustuseks. “Teid hämmastab, et arve on liiga suur? Aga see sõltub ju autost ja linnasõit võtab tunduvalt rohkem bensiini,” räägib Loik.
Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiver ütleb samuti, et sellisele tšekkide esitamisele polevat midagi ette heita: “Kui paber vastab neile nõuetele, mis riigikogu juhatus on ette näinud, siis tuleb raha välja maksta. Esinduskulu vajalikkust pole ju keegi kahtluse alla seadnud, ent küsimus on riskide maandamises — et seda kasutataks sihipäraselt,” väidab Soiver.
Tema meelest peaks riigikogu juhatus nüüd ütlema, kas tšekkide esitamise praegune kord on õige või on leitud järjekordne auk, kustkaudu riigikogulased saavad oma rahakotti paksendada.
