Tõnis Saarts: eurovalimistel uut Tarandit ei paista, ent parteid on hakanud rohkem reitinguid jälgima
Tuleval aastal valitakse europarlamenti, kuid riigiteadlase Tõnis Saartsi hinnangul pole näha, et keegi suudaks seekord „Tarandit teha“. Samas võib erakondade vahel saadikukohtade pärast minna tihedaks rebimiseks.
„Kui parlamendierakonnad oma esinumbrite valikul väga suuri valearvestusi ei tee, siis on tõenäoline, et igaüks neist saab vähemalt ühe koha Euroopa parlamenti,“ ütles Saarts Delfile.
„Millised võivad kujuneda europarlamendi valimiste tulemused sõltub nii valimiskampaania rõhuasetustest, kuid ennekõike sellest, milliste kandidaatide galeriiga erakonnad välja tulevad. Euroopa parlamendi valimised on oma olemuselt ennekõike isikuvalimised. Seda rohkemgi kui lõppenud kohalikud valimised,“ nentis ta.
„Võime ette kujutada, kui tasavägiseks kujuneb valimisvõitlus, kui näiteks Reformierakonna poolt seatakse üles Ansip, IRLi poolt Kross, Keskerakonna poolt Ratas ning SDE poolt Hanso või Ossinovski. Ilmselt nii uhket kandidaatide galeriid me ei näe, kuid see pole ka välistatud,“ ütles Saarts.
„Indrek Tarandi edu jääbki tõenäoliselt ühekordseks fenomeniks. Tarandi hea valimistulemuse taga oli protest suletud nimekirjade ja erakondade ignorantsuse vastu,“ lisas ta.
Ainus, mis võiks "Tarandi tegemist" Saartsi hinnangul soodustada, on see, kui valimistele eel puhkeb mõni Silvergate'ist veel võimsam skandaal, mis jätab kõik neli parlamendierakonda häbisse.
„Lihtsalt pinna all hõõguvast protestist erakondade vastu jääb väheseks, sest üksikkandidaat peab koguma samas suurusjärgus hääli kui erakonnad.
Kohalikud valimised juba näitasid, et suuremates kohtades polnud isegi valimisliidud erakondadele võrdväärsed vastased, seega vähe reaalne, et üks isik suudaks kogu anonüümse erakondadevastase protesti nii edukalt kanaliseerida, et võiks koguda sama palju hääli kui parteid,“ selgitas ta.
Reformierakond ja IRL kipuvad üha enam üksteisega mõõtu võtma
Järgmisest aastast saab Eesti poliitikas Saartsi hinnangul ennekõike valimisteks valmistumise aasta.
„Aasta esimese poole täidab suuresti Euroopa parlamendi valimiste kampaania ja aasta teisel poolel saab vaikselt hoo sisse juba riigikogu valimisteks valmistumine. See tähendab, et suuri reforme ning julgeid poliitalgatusi pole eriti põhjust oodata,“ jätkas ta.
„Parteid on mõnevõrra tundlikumad avalikkusest tulevate signaalide osas ning reitingutabeleid jälgitakse erakondade peakontorites senisest tähelepanelikumalt,“ kirjeldas Saarts tulevale aastale iseloomulikku poliitmaastikul.
„Peamiseks intriigiks saavad olema suhted valitsusliidu sees. Kui ühe või teise valitsuserakonna populaarsus hakkab langema juba ohtlikult madalale, siis tekib ilmselt ka kiusatus partnerite vahetusega endale uut usalduskrediiti hankida või mõelda muudatustele juhtide osas,“ lisas ta.
Saarts ei pea praeguse valitsusliidu lagunemist kuigi tõenäoliseks, kuid kui see peaks siiski juhtuma, siis ümbervangerdused tuleb teha vahetult peale europarlamendi valimisi, kuid parem, veelgi varem. Mõned kuud enne valimisi, näiteks sügisel, on uue võimuliidu moodustamiseks juba liialt hilja.
Kui Reformierakond soovib esimeest vahetada, siis peaks seegi jääma Saartsi hinnangul pigem aasta esimesse poolde, et uuele liidrile jääks piisavalt aega end n-ö sisse töötada.
„Tõenäolisem stsenaarium on siiski see, et IRL ja Reformierakond valitsevad koos edasi, kuid omavahelist mõõduvõtmist ning püüdu üksteise arvelt punktivõidu võtta, tuleb kindlasti enam ette kui lõppeval aastal,“ leidis ta.
