Tõnis Palts: Neinar Seliga kooskõlastamata miski Tallinna Sadamas läbi ei läinud. Vaid tema toel läksid ka valed otsused läbi

 (65)
Tõnis Palts
Tõnis PaltsFoto: Andres Putting

Tallinna Sadama nõukogu liikmena hääletas Tõnis Palts (IRL) korduvalt erinevate lolluste vastu, aga nõukogu juhtinud reformierakondlane Neinar Seli toel võeti need ikka vastu. Paltsi arvates sai rumalate otsusta põhjuseks olla kas lollus või omakasu soov. Paltsi pani imestama see, et kui hiljem selgus, et otsused olid valed, siis ei järgnenud sellele mingit karistust, vaid jätkus Tallinna Sadama juhtide Ain Kaljuranna ja Allan Kiili ülekuldamine preemiatega.

Millega seoses Kaljurand ja Kiili täna vahi alla võeti, ta ei teadnud. "Nõukogus olnud aja jooksul hääletasin korduvalt ülisuurte lolluste vastu, mille Reformierakond läbi surus," lausus Palts.

Lolluste nimekiri

Üheks selliseks rumaluseks oli näiteks kai ehitamine Paldiskis, mille hinnaks oli umbes 25 miljonit. See kai seisab seal siiani. "Oleks võinud ehitamata jätta ja Paldiski sadam ei töötaks halvemini," ütles Palts.

Teine oli uue konteinerterminali operaatoriks Vene firma Rail Garanti läbisurumine. Paltsi sõnul surut läbi kehvem äriplaan, mistõttu kirjutas ta sellele 14 vastuväidet, miks oli see kehvem kui konkurent Anatoli Kanajevi pakkumine. Lõpuks ostis Kanajev selle projekti ikkagi ära ja pidi tegema ümberehituseks lisakulutusi. "Lõpuks läks see kõigile kallimaks maksma. Mustvalge lollus suruti läbi," süüdistas Palts.

Seotud lood:

Samuti peab ta valeks Soomest jäälõhkuja Botnica ostu. "Soomes seisev vanaraud osteti vale hinnaga. Selle ekspluatatsioonikulu oli mõttetult kõrge ja ostuhind ka. Praegu ta sisuliselt seisab. Selliste asjade puhul tekib mõte, miks ja kelle huvides ostetakse. Kas lollusest või sai keegi vahelt," küsis Palts.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts (IRL) keelas 2007. aasta lõpus Tallinna Sadamal osta üht maatükki Muuga sadama lähedal. Kinnistu formaalne omanik oli liisingfirma, kuid kõik asjaosalised teadsid, et tegelik peremees oli hoopis sadama nõukogu reformierakondlasest liige Märt Vooglaid.

Reformierakonnast hoolimata kasumis

Tallinna Sadama fenomeniks on Paltsi sõnul, et vaatamata reformierakondliku juhtkonna tegevusele on sadam kogu aeg kasumis ja sellest tulenevalt on raske ette heita midagi. "Keegi ei saa aru, et kasum võiks oluliselt suurem olla, kui targemalt teha. Vaatamata juhatuse ja Seli tegevusele on sadam aastaid kasumis. Vaatamata sellele," ütles Palts.

Ta näitas süüdlast otseselt näpuga sadama eelmisele nõukogu esimehele Selile, kes pidi sellelt kohalt lahkuma, sest ta on praeguseks kahes kohtuastmes süüdi mõistetud Tallinna Sadama sponsorraha jagamisel toimingupiirangu rikkumises. Nimelt hääletas Seli sadama nõukogus toetusraha Eesti Olümpiakomiteele andmise poolt, kuigi ta oli ise ka Olümpiakomitee president.

"Ilma Seliga kooskõlastama miski läbi ei läinud. Vaid tema toel läksid ka valed otsused läbi," süüdistas Palts.

Tallinna Sadam oli tema sõnul kogu aeg Reformierakonna kontrolli all. Palts imestas, et taoline tegevus sai üldse nii kaua kesta. Pikalt majandusministrina töötanud Parts tahtis Kaljuranda ja Kiilit välja vahetada, aga Reformierakonna toel jäid nad ikka pukki.

Rumalus või korruptsioon?

"Iga riigile kahjuliku läbi surutud otsuse taga võib näha rumalust või korruptsiooni. Kui on rumalus, siis kuidas saab nii palju palka ja preemiat maksta? Ka nõukogu peab omale näkku vaatama. Kui paar rumalust hiljem välja tulid, nagu seesama Rail Garanti või Paldiski kaiehituse rumalus, siis paneb hämmastama, et kuldamine peale seda jätkus".

Kas Palts viitab sellele, et sadamajuhid ja neid toetanud nõukogu liikmed olid korrumpeerunud ja toetasid seetõttu ebamõistlikke otsuseid? "See on teie rikutuse piirides. Ma olen nii naiivne, et ma nii ei ütle," vastas Palts.

"Ütleksin, et see näitab Reformierakonna ruulimise kahjulikkust Eesti majandusele tervikuna," ütles ta kogu selle Tallinna Sadama saaga kohta.

Palts oli Tallinna Sadama nõukogu liige aastani 2011. Siis valiti ta riigikokku ja ta tuli Tallinna Sadama nõukogust ära, sest see oli IRLi poliitiline otsus. Nimelt oli tollal üleval põhiseaduslik vaidlus selle üle, kas riigikogu liikmed tohivad olla riigifirmade nõukogude liikmed. Üle-eelmine õiguskantsler Allar Jõks leidis, et ei tohi ja IRL otsustas seetõttu, et nende riigikogu liikmed riigifirmade nõukogudes olla ei tohi.