Tõnis Lukase hinnangul peaks tööandjad rohkem teenindajate eesti keele oskusele rõhuma

 (43)
Valitsuse pressikonmverents
Tõnis LukasFoto: Ilmar Saabas

Paljud Tallinna ettevõtted on võtnud teenindajatena tööle inimesi, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, mistõttu kliendid peavad suhtlema teenindajatega inglise keeles. Isamaasse kuuluva kultuuriministri Tõnis Lukase hinnangul peaksid tööandjad rohkem töötajate eesti keele õppele rõhuma.

„Kui me seni oleme rääkinud, et Ida-Virumaal ei ole eesti keele keskkonda, siis nüüd ei ole tegemist mitte niivõrd sellega, et siinsed venelased ei omanda eesti keelt, vaid ettevõtted võtavad tööle selliseid teenindajaid, kes ei ürita primitiivselgi tasemel eesti keeles rääkida,” ütles Lukas Delfile. Tema sõnul on see keeleseaduse rikkumine, millest tuleb märku anda.

Küsimusele, mida peaks ettevõtja tegema olukorras, kus tal on valik, kas võtta tööle eesti keele oskuseta teenindaja või üldse mitte kedagi, vastas Lukas, et see on diskussioonikoht ettevõtjate ja riigi vahel ning mõlemal on oma osa. „Aga ega see ettevõtja kohustust väiksemaks ei tee. Ta peab pakkuma lepingujärgselt oma töötajale täiendkoolitust, see on tihti töölepingu üks osa,” sõnas ta.

Kultuuriminister tunnistas, et riik peab keeleõppe osas ettevõtjatele appi tulema ja nüüdseks on mindud ka tasuta eesti keele kursuste korraldamisele. Sinna on aga soovijaid oluliselt rohkem, kui kursustel kohti. „Selleks, et jõuda kõigile üldse pakkuda neid kursusi, on kõige olulisem suhtumine eesti keelde ja ma ei ole päris kindel, et kõik inimesed, kes Eestis töötavad, on teinud taotluse eesti keele kursustele asumiseks,” märkis ta.

Seotud lood:

Lukas kinnitas, et pingutab kultuuriministrina tasuta eesti keele kursuste pakkumine suureneks ja püüab suurendada ka keeleõppe eelarvet. „Loomulikult, riik peab siin oma osa täitma,” tunnistas ta.

Küsimusele, kas teenindaja ei tohikski töötada seni, kuni ta on eesti keele õppe järjekorras, vastas Lukas, et suur osa kaebustest ja inimeste pahameelest oleks olemata, kui teenindaja näitaks mõistmist, et ta peaks teenindama eesti keeles. „Ütleb tere kasvõi, kutsub kedagi, kes oskab eesti keeles suhelda. Et see suhtumine oleks näha,” sõnas ta.