„Kindlasti kuulub haridusminister Eesti eliidi hulka, aga ta ei tohi mõelda elitaarselt,“ ütles Lukas Delfile.

Üheks enda taandamise põhjuseks peab Lukas oma sotsiaalset kuvandit. „Sellise sotsiaalse kuvandiga, nagu mul on tekkinud, ma poleks uude karminäolisesse valitsusse sobinudki.“

Lukase sõnul on uuel valitsusel esimesel kohal karm eelarvepoliitika. „Aga mina arvan, et haridusminister peab olema ka sotsiaalsete ja põhiväärtuste kandja ja panema tähele ka nõrgemaid, panema tähele individuaalseid vajadusi,“ rääkis ta. „Kõik inimesi tuleb märgata olenemata tema elukohast ja sissetulekust.“

„Tartlased andsid mulle tugeva toetuse ja kahtlemata ma jään riigikogusse,“ lausus Lukas, kes kogus märtsivalimistel 4807 häält.

Lukase sõnul on veel vara öelda, kuidas erakonna liikmed riigikogu komisjonide vahel jagunevad. Tema esimene tööpäev riigikogus on 4. aprillil. Viimane tööpäev ministrina sõltub sellest, millal uus valitsus annab ametivande, kuni selle hetkeni on ametis praegune valitsus.

Minister ei saa olla visionäär

Lukase sõnul ei saa haridusminister olla ainult visionäär, vaid ta peab korraldama päris palju praktilisi asju. Ta tõi näiteks, et viimase nelja aasta jooksul õnnestus põhikoolist väljalangevust vähendada üle kolme korra.

Luks avaldas heameelt, et IRLi volikogul tõsteti esile, et hariduspoliitika on viimased neli aastat olnud edukas. „Seda ma loen endale kiituseks,“ sõnas ta. „Soovin uuele valitsusele töörahu.“

Lukse sõnul on hariduses praegu pooleli mitmeid põhimõttelised arengud. Ta nimetas õppekava uuenduste läbiviimist ja vene õppekeelega gümnaasiumide üleminekut eestikeelsele õppele, kus riik peab olema oma otsustuse järjekindel.

„Väga oluline on eesti keele rolli säilitamine kõigil haridustasemetel,“ lausus Lukas. „Eesti keeles õppimise võimaluste loomine on riigi funktsioon.“

Ka koolivõrgu areng peab ametist lahkuva haridusministri sõnul olema riigi pideva tähelepanu all.