Tõnis Lukas: loodan, et tulevikus tekib ka vene lütseume
“Haridus- ja teadusministeerium on välja töötanud võõrkeelte õpetamise strateegia, mille üks eesmärke on erinevate keelte õpetamise propageerimine meie koolides,” rääkis ministre vene Delfi lugejatele.
“On teada, et nii vene kui eesti õppekeelega koolides on võõrkeelte õpetamise poolest esimesel kohal inglise keel. On hea meel tõdeda, et vene keelt valitakse eesti õppekeelega koolides aasta-aastalt üha sagedamini teiseks võõrkeeleks, seega on selle keele õppimise maht tõesti suurenenud. Uue riikliku õppekava järgi on nüüdseks gümnaasiumiastmes koolidel ja õpilastel suurem valikuvõimalus, loodan, et meil tekib tulevikus vene lütseume, kus vene ja eesti kodukeelega õpilased kõrvuti vene keele ja kultuuri süvendatud õpet saavad (sarnaselt näiteks praegustele Tallinna Inglise Kolledžile inglise keeles ja Tallinna Prantsuse Lütseumile prantsuse keeles),” avaldas Lukas lootust.
Ka selgitas minister, et keeleoskus on üks õpetaja kvalifikatsiooni osi ning õpetaja ei saa olla kitsalt vaid oma ala tundja — õpetaja on kasvataja, väärtuste kujunemise suunaja ja eeskuju.
“Seega on oluline, et õpetaja kannab oma isikuga neid väärtusi, mis on olulised õpilaste kujunemisel edukaks kodanikuks ja inimeseks. Õpetajad, kes on täna 50, olid 20 aastat tagasi, kui Eesti taasiseseisvus 30-aastased. Kui need õpetajad ei ole tänaseni suutnud keelt elementaarsel suhtlustasandil omandada (rohkemat aga ju vene keeles oma ainet õpetavatelt õpetajatelt ei nõuta), siis on see suhtumise küsimus,” lausus Lukas, lisades, et hariduse eesmärk ei ole pakkuda tööd õpetajatele vaid eelkõige tagada õpilastele hea haridus.
“Seega peame mõtlema eelkõige õpilastele ja sellele, et pärast kooli lõpetamist oleksid neil laialdased võimalused nii töö- kui haridusmaastikul. Eesti keele valdamine on aga tänases Eestis üks hädavajalikke oskusi.”
