„Ta peab seda tõsiselt võtma ja vastavalt siis ka sellise õhustiku looma. Ja see tähendab ka, et kord peab majas olema. Kui üks kiusaja tunneb, et meri on põlvini ja keegi teda ei takista, ning kui ta võib käituda väljakutsuvalt ka õpetajatega ja õpetajal näiteks ei ole vahendeid tema taltsutamiseks, siis muutub ta tegelikult ka oma kaaslastele üha ohtlikumaks, sest tekib vastutamatuse või karistamatuse tunne,“ selgitas Lukas.

„Nii et õpetajatele ja koolidirektoritele suuremate võimaluste andmine korrarikkumistele reageerimisele on kiusamise vähendamise üks oluline lõik,“ märkis Lukas riigikogu kõnetoolis, vastates keskerakondlase Olga Sõtniku küsimusele koolivägivalla kohta.

„See on keeruline teema ning loomulikult me peame igal tasemel sellega tegelema ja õpetajate täiendkoolituses pidevalt seda teemat rõhutama,“ lisas haridusminister.

Lukase sõnul on uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel 2011. aasta riigieelarves suurendatud ka koolipsühholoogide, sotsiaalpedagoogide ja logopeedide palkamiseks mõeldud summasid, mis peaks aitama koolikiusamisega võidelda.

„Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks on tasandusfondi hariduskuludes suurendatud vabade vahendite lõtku olulisel määral, seniselt kaheksalt protsendilt 11,5 protsendini. 2011. aasta arvestuslik toetuse kasv, mis riigi poolt omavalitsustele läheb, on 73,5 miljonit krooni (4,7 miljonit eurot) ja võimaldab kohalikul omavalitsusel katta muu hulgas ka tugispetsialistide palgakulusid senisest rohkem,“ rääkis minister.