Tõnis Lukas: eelmisel rahvaloendusel jäeti mu tütar loendamata
Alanud rahvaloenduse eel meenutas riigikogu liige Tõnis Lukas üht lugu, mis juhtus eelmise loenduse ajal tema pere ja tuttavatega, ühtlasi kutsub Lukas kõiki üles rahvaloendusel osalema, sest tema kogemustele tuginedes on rahvaloendajad toredad ja usaldusväärsed inimesed.
Lugu, mida Lukas Delfi palvel meenutas, oli selline.
„2000. aastal, kui toimus eelmine rahvaloendus, oli mul kaunis tegus aeg,“ meenutas Lukas. „Nimelt sündis aprilli alguses meie perre teine tütar ja me olime kogu perega Toomemäel sünnitusmajas – abikaasa Liina, vanem tütar ja mina.“
Laps sündis 5. aprillil ja 7. aprilliks oli planeeritud kojuminek. Enne seda osales perepea aga Tartu Ülikoolis EÜSi 130. aastapäeva pidulikul aktusel. „Kui ma pärast aktust Toomemäele sünnitusmajja läksin, nägin ümber maja luusivat seltskonda, kes plaanis meile üllatust – selleks oli hälli toomine,“ meenutas Lukas. „Aga nad jäid mulle vahele.“
Üllatust plaaninud seltskonna moodustasid toonane peaminister Mart Laar ja tema nõunikud, teiste hulgas Kaarel Tarand ja Mati Maasikas ning kindlasti olid seal ka peaministri turvamehed.
Lukase sõnul oli kogu seltskonna üllatus veelgi suurem, kui nad ei leidnud kolmanda korruse perepalatsist ema ega lapsi.
„Kätkiga perepalatisse läinud seltskond tuli nõutult tagasi ja sai personalilt teada, et ema ja laps olid juba sünnitusmajast ära viidud, mis oli mulle suureks üllatuseks,“ kõneles Lukas. „Äraviijaks oli üks tumedate päikseprillidega pikem mees. Lootsime kõige paremat ega kahtlustanud inimröövi ja suundusime koos külalistega kodu poole.“
Riia mäel elanud Lukaste kodu ukse tegid lahti Kadi ja Indrek Tarand, kes olid ema ja lapsed sünnitusmajast koju viinud. „Üllatusest lõbustatud seltskond kogunes tuppa ümber lapse hälli, kui helises uksekell ja alt öeldi, et on tulnud rahvaloendaja,“ kirjeldas Lukas sündmuste käiku.
Rahvaloendaja saabus kokkulepitud ajal, täpselt kell 15 ja oli kaunis imestunud, kui leidis toast kirju seltskonna eesotsas peaministriga.
„Me kohe selgitasime, et külalised ei lähe kirja ning et arvestuslikul rahvaloenduse hetkel olid külalised kõik oma kodudes,“ rääkis Lukas. Rahvaloendaja pandi istuma tugitooli, kus ta hakkas Lukaste peret kaardistama.
„Kõige suurem segadus tekkis sellest, et loendaja ei tahtnud arvestada vastsündinud kodanikuga,“ kõneles Lukas. „Meie püüdsime selgitada, et ta on inimene ja täiesti reaalselt siin toas ja teda võib isegi katsuda. Tekkis kummaline olukord, et laps justkui on, aga teda ei saa loendada.“
Teine raskem moment rahvaloenduse ankeedi täitmisel oli Lukase sõnul siis, kui oli vaja kirja panna, milles seisneb tema töö. „Ametinimetusena läks kirja Eesti Vabariigi minister, aga rahvaloendajale ei meeldinud minu selgitus töö kohta - loen, mõtlen, kirjutan - ju ta siis kahtles, et need minu töö hulka kuuluvad.“
Lukase sõnul oli rahvaloendaja väga mõistev ja tore, see rahvaloenduse päev jättis aga toreda elamuse kogu eluks.
„Selline tore lustakas rahvaloendus on meeles. Rahvaloendaja oli noorem, tore ja tarmukas inimene,“ ütles Lukas. „Soovitan kõigil, kes ei pea just interneti teel loendusel osalema, kutsuda rahvaloendaja koju, nad on väga usaldusväärsed ja meeldivad inimesed.“
Lukas rääkis, et ta ise peab ennast konservatiivseks inimeseks, kes käib valimisjaoskonnas valimas ja kutsub ka nüüd rahvaloendaja koju. „Katsun viibida reaalses maailmas,“ lausus ta.
Lukas lisas, et tänavu küll juurdekasvu nende peres pole, aga küllap leidub mõni muu sündmus, mis meeleolu loob. „See oli tore lugu ja kindlasti ei ole see protest rahvaloenduse korra vastu. Sellel loendusel läheb Linda, kes on nüüd juba 11-aastane, kindlasti arvesse.“
Rahvaloendus algab 24 tundi enne aastavahetust, 31. detsembril. See on loendusmoment ja selle kohta tuleb anda ka andmed. Näiteks kui beebi sünnib pärast seda momenti, siis ta ei lähe rahvaloenduse alla ja inimesed, kes on surnud pärast seda momenti, need lähevad rahvaloenduse alla.
