Tõnis Kõiv poliitblogis: käes on elektriautode aeg
Nüüd saab taotleda toetust elektriauto soetuseks. Kredex on loonud eraldi veebilehe http://www.elmo.ee, kus kogu info elektriautode projekti kohta üleval.
Samal ajal käib Kredexil teine projekt — üleriigilise laadimispunktide võrgu rajamine. Praeguse stsenaariumi järgi tulevad laadimispunktid kõikidele peamistele kõrge liiklustihedusega maanteedele, rahvusvahelistesse sadamatesse, kõikidesse enam kui 5000 elanikuga asulatesse jne.
Kokku planeeritakse kiirlaadimisjaamu rajada ligikaudu 200. Riigihange on välja kuulutatud, võitja plaanitakse välja valida mõne kuu pärast. Kiirlaadimisjaamade paigaldustööd jäävad 2012. aastasse ning kogu taristu peab valmima 2012. a. lõpuks.
Vastuseta on küsimus — kuidas sõita elektriautoga alates 2011 a sügisest? Siis on ilmselt ainuke laadimiskoht ostja kodus, mille ta on ehitanud Kredexi 1000 eurose toetusraha eest.
Eesti on kehtestanud ambitsioonika siseriikliku energiasäästu eesmärgi — hoida energia lõpptarbimise tase 2010 a tasemel aastaks 2020 ehk energia lõpptarbimise vähendamine umbes 15 protsenti võrreldes 2020 aastaks prognoositud tasemega. Kui aga elektriautode müük üle ootuste hästi läheb ja neist tekib mõne aastaga reaalne alternatiiv bensiini või diiselkütusega töötavatele autodele?! Seetõttu ongi mõistlik mitte muuta energiasäästu eesmärke siduvateks lausa Euroopa Liidu tasemel, sest sanktsioonid ei oleks siin kohased.
Tänu Eesti edukale Kyoto heitkoguste ühikute (CO2) müügile on meil võimalus investeerida tohutuid summasid hoonete energiasäästu ning teha suur arenguhüpe elektriautode vallas. Lepe Mitsubishi Corporationiga toob Eestisse 507 elektriautot kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele ning toetusraha veel 500 elektriauto ostmiseks. Samuti finantseeritakse leppe alusel elektriautode kiirlaadijate võrgu rajamist, mis on ambitsioonikas plaan nii Euroopa Liidu kui isegi maailma kontekstis (seni maailmas valdkonna suurim hange sel aastal).
Kui täna on Eestis registreeritud kaheksa elektriautot siis paari aasta pärast on elektriautosid üle tuhande, mis on maailma suurim arv elaniku kohta. Eesti huvi ja lootus on laiem koostöö erinevate elektriautotööstuse ettevõtetega, kasutada ära ajaeelist infrastruktuuri katsetamises ning selle jaoks vajalike (peamiselt IT põhiste) eksporditavate teenuste arendamises. Euroopa Liiduski veel tegemata valik laadimisstandardi osas saab Eesti poolt ära tehtud. Meie valik on Jaapani standard, mida toetavad ka Prantsuse autotootjad. Ilmselt saab sellest ükskord valik kogu Euroopa Liidu jaoks.
Kes võiks olla elektriauto ostjate sihtgrupp?
Noored, keskkonnateadlikud inimesed, kes ei karda uusi, innovatiivseid lahendusi. Kolmas auto linnaperes, parem oleks kui ostja elaks eramajas või vähemalt ridaelamus. Sel juhul on kuhu individuaalne laadimispunkt rajada. Kortermajade parklates, kus enamus juhtudel ei ole parkimiskohadki tähistatud, ei ole laadimiskoha rajamine ilmselt mõeldav.
Elektriauto ostuhind on päris kõrge, aga kui sellest maha arvestada Kredexi toetus (max 18 000 eurot) siis jääb järgi teine 18 000 eurot. Selle summa finantseerimisel panga abil näitab liisingukalkulaator järgmist:
hind 18 000 €
sissemakse 10% 1800 €
periood 60 kuud
kuumakse 298 € (4662,69 kr)
Sinna tuleb juurde lisada veel kasko-ja liikluskindlustuse kulu. Tavalise autoga võrreldes aga tuleks nüüd maha lahutada igakuine läbisõidust sõltuv kütuse ostu kulu. Elektriautol kulub 100 km läbimiseks elektrit ühe euro eest, tavalisel autol kütust keskmiselt 7 liitrit (uuematel veel vähem, vanematel aga rohkem) ehk vähemalt 8 eurot. Keskmiselt siis 7 eurot puhast võitu iga saja läbitud kilomeetri kohta. Pole paha ju?!
Tasub automüügifirmad ette võtta ja uurida, kas neil elektriautosid ka pakkuda on? Ega siis Mitsubishi I-MIEV ei ole ju ainuke elektriauto Eesti turul.
