Tondiraba jäähalliga seotud skandaali tagamaad: audit võinuks sahtlis vedeleda 2021. aastani! Kõlvart: ootasime politsei reaktsiooni

 (143)
Tondiraba jäähalliga seotud skandaali tagamaad: audit võinuks sahtlis vedeleda 2021. aastani! Kõlvart: ootasime politsei reaktsiooni
Ekspress Meedia

Tallinna endine abilinnapea Mihhail Kõlvart lükkab vastutuse Tondiraba jäähalli puudutava auditi kinnihoidmises politseile ja sisekontrollile. Selgub, et avaliku huvita võinuks dokument sahtlisse jääda kuni 2021. aastani.

Jäähalli puudutavat arutati eelmisel nädalal riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil. Audit lõppes 8. novembril 2016. Andres Herkel uuris, miks aruannet kohe linnavalitsuse päevakorda ei võetud ja kes üldse olid auditist teadlikud.

Kõlvart selgitas, et auditist oli teadlik veel Tallinna spordi- ja noorsooamet. Ta kinnitas, et protseduur oli selline, et kui konkreetne audit on valmis, siis sellele kirjutavad alla sisekontrolli ametnikud ja sisekontrolör otsustab, millal see linnavalitsuse istungile tuuakse.

Herkel küsis, kas on olemas mingi tähtaeg, millal auditi valmimisest alates (kui vajalikud allkirjad olemas) võtab linnavalitsus selle aruande päevakorda. Kõlvart märkis, et antud aruande puhul oli tähtaeg 2021. aasta.

Oodati, et politsei endast ise märku annaks

Erikomisjoni istungi protokollis seisab, et Kõlvarti sõnutsi arvas linnavalitsus, et auditi vastu võib tekkida huvi ka politseil ja oodati vastavat reaktsiooni. Seetõttu peeti ka õigeks, et sisekontroll ei too seda linnavalitsuse istungile. "Siis möödus rohkem kui aasta, kuid tõepoolest auditi vastu tekkis huvi, sealhulgas volikogu liikmetel. Linnavalitsus uuris seejärel sisekontrolörilt, kas politsei poolt on mingit reageeringut ja kui ei ole, siis kas oleks võimalik see ikkagi avalikustada," põhjendas Kõlvart.

Seotud lood:

Herkel küsis, kas on olnud veel auditeid, mille avalikustamine jääb nii pikalt viibima. Samuti istungil viibinud Tallinna linnapea Taavi Aas tõdes, et talle ei meenu, et oleks olnud sellist viibimist varasemate auditite puhul.

Komisjoni liige Arto Aas küsis sedagi, mida linnavalitsus antud olukorrast õppis. Aas meenutas, et linna sisekontrolör otsustab, millal on audit valmis ja millal mitte. Ta viitas ka, et auditiga tegeles ka politsei.

Kõlvart seletas omalt poolt, et nii politsei kui ka linnavalitsus on avaliku sektori esindajad ja kui on näha, et võib tekkida politsei huvi konkreetse juhtumi vastu, siis ei oleks õige, et kaks institutsiooni takistaksid üksteise tegevusi. "Linnavalitsusel on olemas vastav kogemus, millest on teada, et salajane menetlus võib kesta aastaid. Kui linnavalitsusel oleks huvi midagi varjata, siis nad ei oleks auditit üldsegi algatanud, viimane on olnud linnavalitsuse soov ja ettepanek. Teiseks ei hakkaks keegi sellisel juhul pöörduma politsei poole," seisab protokollis Kõlvarti põhjendus.

Suurimad prohmakad

Sisekontrolli käigus avastati palju segaseid kulutusi, näiteks Tondiraba keskuse tööde tasustamises. 2015. ja 2016. aasta eelarve töötasude lahtris toimus pea 8000 eurone tõus, ent tegelikkuses tõusis vaid ühe areenimeistri töötasu 200 euri võrra.

Suur segadus on ka asutuse hankemenetlustes. Jäähalli juhi Jelena Glebova käskkirjaga oli hankeplaanis ette nähtud 2015. aastaks kaks avatud hanget. Tegelikkuses oli aga hankeid neli - kahte hankeplaani ei lisatud. Kolmel juhul tellis asutus hanke korraldamise teenuse, mitte ei viinud hanget läbi ise, nagu näeb ette linna kord.

Auditi kohaselt puudus asutusel ka selge strateegia ja ärimudel. 2016. aasta kevadest kuni auditeerimise lõpuni novembris küll äriplaan küll koostati, kuid auditeerijate hinnangul ei tugine see faktidele, ei analüüsi alternatiive ega paku välja ühtki adekvaatset ärimudelit, mistõttu ei ole selle põhjal võimalik strateegilisi otsuseid teha.

Auditiga saab tutvuda siin.