Tomusk: Maxima müüjad on endiselt eesti keelega kimpus
"Seda võib tõesti julgelt öelda et Maximaga on meil kahjuks kõige rohkem probleeme olnud. Miks see nii on, seda ma ei oska öelda. Teistes suuremates kettides on üksikuid ettekirjutusi, aga Maxima ettekirjutused on tihtipeale sellised, et on kaupluse nimi ja siis on nimekiri müüjatest. On see siis 5, 10, 15, mõnikord 20 inimest, kes peavad oma keeleoskuse nõutavale tasemele viima," ütles Tomusk intervjuus BNS-ile.
Ta tõdes, et olukord on viimasel ajal läinud paremaks, sest Maxima ise on hakanud keelekoolitusi tegema ja suunama inimesi keelt õppima. "Aga millegipärast see kett paistab teiste hulgast silma," tõdes Tomusk.
Maxima pressiesindaja Erkki Erilaid on varem ajakirjanduses öelnud, et poekett korraldab oma töötajatele keelekursusi, samuti on kasutusele võetud motivatsioonisüsteem, mille järgi saavad paremini õppijad paremad töötingimused.
Keeleinspektsiooni juhil tuleb inspektoritel aeg-ajalt juhtida tähelepanu ka kaubanduskettides üleval olevatele kaubasiltidele, millel eestikeelne teave puudub või on teave vigane. "Ka selle kohta oleme ettekirjutusi teinud, kuid kõige rohkem on tegemist siiski mõningate kaubanduskettide müüjate ja teenindajate keeleoskusega," sõnas ta.
Turgudel keeleinspektsioon enam nii sageli ettekirjutusi tegema ei pea kui 1990. aastatel. Selle üks põhjus on Tomuski hinnangul ka turgude arvu vähenemine.
"Aastatel 1995-2000 oli ettekirjutusi turgudel väga palju. Aga nüüd on meil tegelikult turge vähemaks jäänud. Üks meie igavene valupunkt Kadaka turg on kadunud, selle asemel on viisakas kaubanduskeskus ja seal on kõik korras. Aga Kadaka turuga ei läinud meil päevagi mööda, kui ühtegi kaebust ei olnud. Praegu tuleb turgudelt mõnikord kaebusi turumüüja kohta, mõnikord mõne sildi kohta, aga need ei ole väga sagedased. Olukord on palju paremaks läinud," tõdes Tomusk.
