Tomberg: hepatiidist päästab kätepesu
"Nakkuspiirkondadesse sõitjad peaksid end eelnevalt A-hepatiidi vastu vaktsineerima, eriti peaksid vaktsineerimisele mõtlema rahvusvaheliste ettevõtete töötajad, kes iganädalaselt reisivad Balti riikides. Vajalik vaktsiin on olemas nii perearstikeskustes kui AS Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuses.”
Eilsel Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti poolt kokku kutsutud hepatiidi-alasel nõupidamisel arutati Lätis vohava A-hepatiidi võimalikku levikut Eestis ning selle vältimise võimalikkust.
Lätis on tänaseks registreeritud 3700 haigusjuhtu, puhang on laienenud Riiast maakondadesse ja haigestuvad nii lapsed kui tööeas elanikud.
Aastatel 1997-1999 oli Tallinnaski kõrgenenud haigestumus, mida seostati Sõmeru puhanguga Ida-Virumaal. Läinud aastal registreeriti Tallinnas vaid viis haigusjuhtu, neist Lätist sissetooduna kaks, Egiptusest üks ja Lõuna-Aafrikast üks juht.
Kui B- ja C- hepatiiti haigestuvad sagedamini narkomaanid, siis A-hepatiiti võib nakatuda iga elanik, kes varem ei ole haigust põdenud või kellel puudub immuunsus haigustekitaja suhtes.
Erilist tähelepanu tuleb esmahaigestunute väljaselgitamisele ja nakkuse leviku tõkestamisele pöörata laste- ja toitlustusasutustes, samuti sotsiaalmajutusüksustes, sõjaväeosades ja raviasutustes, eriti lamajate haigete eest hoolitsemisel.
Hepatiit.net andmetel on A-hepatiidi viiruse puhul tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga.
Nakkust inimeselt inimesele soodustab pikaajaline lähikontakt kodus, koolis, laagris või mujal. Veega levivat nakkust põhjustab eelkõige puudulik kanalisatsioon ja veevarustus. Nakkust võib saada, pestes saastunud vees toorest toitu või valmistades sellest veest jääd. Sageli võib A- hepatiidi saada töötlemata meresaadustest.
Viirusliku A-hepatiidiga puutud kokku eelkõige reisides. A-hepatiidist ohustatud piirkondades hoidu keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu- ja juurviljade ning mereandide tarbimisest.
Haigussümptomid tekivad kuni poolteist kuud pärast nakatumist. Esinevad väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Üldjuhul on see haigus üsna ohutu. Läbi põdedes saad eluaegse immuunsuse ja haigus ei muutu krooniliseks (erinevalt C- ja B- hepatiidist). A-hepatiiti esineb paljudes turismipiirkondades. Seetõttu on mõistlik küsida enne reisi nõu reisinõustamise kabinetist.
