Tõlkija teenib rohkem kui kirjanik

Eelmise aasta raamatulaenutuse statistika alusel välja makstud laenuhüvitiste nimekirja juhivad ka sel aastal tõlkijad kirjanike ees.

Põhjusena tõi autorihüvitusfondi tegevjuht Ainiki Väljataga välja asjaolu, et kõige rohkem loetakse rahvaraamatukogudes välismaa menuromantikute, näiteks Nora Robertsi teoseid, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Nad on ikka kordi populaarsemad kui meie oma autorid. Isegi siis, kui autorid teenivad ühe laenutuse pealt poole rohkem hüvitist, saavad tõlkijad kokkuvõttes ikkagi rohkem,” ütles Väljataga.

Kui 2003. aastal teenis edukaim tõlkija Karin Suursalu üle 46 000 krooni, siis tänavu on ta teeninud hüvitiste ülempiiriks määratud neli eelmise aasta keskmist brutopalka ehk 29 148 krooni.

Tabeli eesotsast leiab lisaks Suursalule veel näiteks Jana Linnarti ja Matti Piirimaa, samuti Astrid Lindgreni teoseid tõlkinud Vladimir Beekmanni, kes kõik teenisid maksimaalse hüvitustasu.

Peamiselt originaaltekstide loomise eest maksti sama palju hüvitist ainult Jaan Krossile. Esikümnele järgnesid Kaur Kender, Eno Raud, Aino Pervik ja Leelo Tungal, kelle hüvitussummad jäid vahemikku 18 000 kuni 22 000 krooni.