Toetuse tõus suurperesid palju ei päästa
“Olukord läheneb praegu ikkagi katastroofile. Taskuraha on omaette teema, sest seda paljulapselistes peredes ei ole — võib-olla 50 krooni kuus saab,” sõnas ta. “Siis tulebki kahe kuu peale kokku leppida, et sõbraga kinno minna.”
Rahapuudus seab Lillepruuni sõnul küsimärgi alla ka haridustee jätkamise. “Ma tahan väga Tartu ülikooli minna, aga kuidas ma lähen, kui ühikaraha pole mitte kuskilt võtta? /…/ Samas, mida üleval pool otsustatakse, eks selle peame vastu võtma — kui me just streiki ei korralda, lapsi siin ju jätkub.”
Muutused sotsiaalpoliitikas soosivad suurperesid, kes töötavad, kuid süsteem muudab töölkäimise keeruliseks. Eesti lasterikaste perede liidu presidendi Kalmer Hüti sõnul asuks enamik suurperede vanematest tööle, kui see võimalik oleks. “See, et lastega pered püüavad ainult toetustest elada, on kellegi kinnisidee — tegelikult see nii pole. Vanemad püüavad alati juurde teenida, et elujärg parem oleks, väikesed lapsed ei võimalda tihti aga tööl käia.”
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet kinnitas aga, et toetuste suurendamisest võidavad kõik perekonnad. “Need pered, kus minnakse tööle kas või osalise töökoormusega, võidavad veelgi rohkem.”
Ka sotsiaalministri Marko Pomerantsi hinnangul peaks toimetulekutoetust mitte vajavate paljulapseliste perekondade elujärg järgmisest aastast paranema. “Töötaval lastega perel peabki olukord parem olema kui sellel perekonnal, kus tööd ei tehta.”
Kolmelapselised pered hakkavad järgmisest aastast saama 150 krooni kvartalitoetust lapse kohta, nelja-viielapselised pered 300 ning kuue- ja enamalapselised perekonnad 375 krooni kvartalis. Seitsme ja enama lapsega perekonnad hakkavad saama 2400 krooni kuus. Toimetulekupiir kerkib järgmisel aastal 500-lt 750 kroonini.
