Sotsiaalministeeriumi arengukava kohaselt võetakse tervishoiuasutuste ühtne haiguslugude elektrooniline andmebaas kasutusele viie aasta jooksul, kirjutas kolmapäeval Eesti Päevaleht.

“Uues infosüsteemis liigub info koos patsiendiga — igas raviasutuses, kuhu patsient pöördub, on info teda juba ootamas,” kirjeldas “Tervishoiuprojekti 2015” IT-konsultant Henrik Aavik ajalehele.

Aaviku sõnul saab arst tulevikus vajamineva info kätte esimesest süsteemiga ühendatud arvutist. Eriti efektiivne on süsteem tema sõnul kriisisituatsioonides, näiteks autoõnnetuse puhul, kui mõne sekundiga saaks kindlaks teha patsiendi veregrupi.

Aaviku sõnul aitab ühtne infosüsteem ka oluliselt täpsustada Eesti senist meditsiinistatistikat, mis aitaks riigil paremini planeerida maksudest laekuvat ja meditsiinile kuluvat raha.

Elektroonilise haigusloo süsteemi kasutab juba kümme aastat Mustamäe haigla. Andmebaasile pääseb seal ligi vaid patsiendi raviarst. Haigla pressiesindaja Kristjan Hamburg ütles Eesti Päevalehele, et andmebaas on raviprotsessi kiiremaks ja hõlpsamaks muutnud.

Infosüsteemi loomise tähtsamaid tingimusi on andmete turvalisuse tagamine. Aaviku sõnul lahendaks turvalisuse probleemi suuresti ID-kaardi juurutamine.

Aavik ütles ajalehele, et Eesti-suuruses riigis jääks paberil registri pidamine odavamaks kui elektrooniline, kuid tema hinnangul tuleks projektiga siiski algust teha.

Praeguseks on välja töötatud elektroonilise tervisekaardi ja haigusloo kirjed, järgmisel aastal kavandatakse andmevahetusstandardi loomist. Lisaks rahapuudusele on suuremaks takistuseks erinevus haiglates kasutusel olevas tarkvaras.

Kokku maksab andmebaasi juurutamine neli ja pool miljonit krooni. Riik on elektroonse haigusloo ettevalmistustöid tervishoiuprojekti eelarvest toetanud 250.000 krooniga.