TJA: Korterisiseste gaasiõnnetuste peamiseks põhjuseks on omavoliline ehitustegevus ja seadmete ümberpaigaldamine
Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid ütles täna Delfile, et kuivõrd kahes lähestikku asuvas majas Erika ja Kopli tänaval on sel aastal juhtunud juba kolm gaasiboileriga seotud õnnetust, kus lapsed on saanud vingumürgituse, siis tuleks nende õnnetuste põhjused kiiresti välja selgitada, et saaks paika panna täpse tegevuskava.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Uku Tammpere rääkis Delfile, et Erika tänava õnnetuste osas jaanuaris ja märtsis alustatud kriminaalmenetlustest üks on praeguseks lõpetatud, mis tähendab, et kuriteokoosseisu seal ei tuvastatud ja tegu oli õnnetusega, ning teise juhtumi menetlus veel kestab.
Tehnilise järelevalve amet teatas Delfile, et kõikide varasemate sarnaste gaasiõnnetuste uurimiseks tehnilise järelevalve ameti läbi viidud menetluste tulemused näitavad, et kodutarbija gaasiseadmetega seotud õnnetuste peamiseks põhjuseks on omavolilised ehitus- ja seadmete ümberpaigaldustööd ilma spetsialiste kaasamata ehk ruumide planeeringut ning tehnosüsteeme on valesti muudetud.
TJA teatas, et menetluste käigus tuvastatud probleemid on järgmised:
· Korterelamu renoveerimine: uute akende paigaldamise ja fassaadi renoveerimise käigus on korteri õhuvahetus halvenenud.
· Ruumi, kuhu gaasiveesoojendi on paigaldatud, suurus ei ole gaasiseadme ohutuks kasutamiseks piisav.
· Ruumi seinas või ukses või selle all, kuhu gaasiveesoojendi on paigaldatud, puudub põlemisõhu juurdevoolu tagamiseks vajalik siirdõhu rest või ava.
· Väljatõmbeventilaator köögis või vannitoas mõjutab korterisisest õhuvahetust.
· Omavoliliselt ja nõudeid järgimata paigaldatakse gaasiveesoojendi põlemisgaaside väljajuhtimiseks mõeldud suitsutoru valesse lõõri. Võetakse kooskõlastamata kasutusele (või suletakse) teiste korterite kasutuses olevaid lõõre või ehitatakse ventilatsioonilõõr ja suitsulõõr kokku. Ühenduste teostamisel kasutatakse ka valesid materjale.
· Gaasiveesoojendi ohutusautomaatika ei ole töökorras ning gaasiseadmele ei ole teostatud hooldust.
· Korterisisesele gaasipaigaldisele ei ole teostatud ettenähtud juhtudel auditit.
· Igasuguse dokumentatsiooni puudumine korterisisese gaasipaigaldiste kohta: ehitusprojekt, auditi protokoll, dokumentatsioon hooldustöö ja lõõride puhastamise/kontrollimise kohta, gaasiseadmete kasutusjuhend.
· Korterelamu ühisomandis olevaid lõõre (ventilatsiooni lõõrid, suitsugaaside väljajuhtimise lõõrid) ei ole puhastatud ega kontrollitud.
TJA paneb koduste gaasiseadmete omanikele südamele, et gaasitöid ja sellega seotud ehitustöid ei tohi teha omavoliliselt, selleks tuleb alati kaasata vastav spetsialist. Samuti tuleb kõik korterisisesed gaasiseadmega seotud tööd kooskõlastada korteriühistuga.
Korterisisese gaasipaigaldise (gaasitorustik koos gaasiseadmetega) nõuetele vastavuse eest vastutab iga gaasipaigaldise omanik ise. Kortermaja trepikodades oleva gaasitorustiku nõuetele vastavuse eest vastutab korteriühistu.
Järelevalve on jagatud kohaliku omavalitsuse ja riiklike järelevalveasutuste vahel selliselt, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine, ning TJA ülesanne on kasutusjärgse ohutuse kontrollimine.
Täpsem info kodutarbija gaasiohutuse kohta on kättesaadav TJA kodulehelt.
