Tivoli ehitusplatsilt leitud keskaegse kaubaaluse vrakk ja veel 21 laevavrakki tunnistati kultuurimälestiseks
Tegu on eesti päritolu kaubaaluse vrakiga, mille kasutusperiood jääb tõenäoliselt vahemikku 1490–1500. Laeva vrakk on dateeritud pärast aastat 1487. Nüüd on vraki asukohaks märgitud "territoriaalmeri, Soome laht, Tallinna laht". Männipuidust ehitatud purjelaeva vrakk uputati nimelt pärast arheoloogilisi väljakaevamisi Naissaare ja Littegrundi madala vahelisele merealale umbes 17 meetri sügavusele.
(Samuti Tivoli elamurajooni ehitustööde käigus leitud 14. sajandist pärit koge asutakse konserveerima ja see pannakse lootuste järgi mõne aasta pärast meremuuseumi huvilistele vaatamiseks välja.)
Kultuurimälestiseks tunnistati aga ka möödunud aastal mereväe miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit käigus leitud kaubapurjeka vrakk Nargen. Tegu on kaubapurjekaga, mis on uppunud Naissaare alla umbes aasta 1600 paiku.
Ka ülejäänud 20 alust on uppunud, osa neist on Soome lahes ja osa Läänemeres. Suur osa kaitse alla võetud alustest on uppunud sõdade ajal, vähemalt seitse on sõitnud miinile. Nii on kaks allveelaeva ka merehauad. Kultuuriminister tunnistas kultuurimälestiseks neli allveelaeva vrakki.
Möödunud aasta augustis leiti SubZone Oy otsingute käigus allveelaeva U 679 vrakk. Saksa allveelaev U 679 ehitamist alustati 3. septembril 1942. aastal Howaldtswerke tehases Hamburgis. See sai valmis 18.09.1943 ja võeti teenistusse 29.11.1943 31. flotilli koosseisus, alates 1.08.1944 8. flotilli koosseisus. U 679 hukkus 4. jaanuaril 1945. aastal paigaldatud miinitõkkel koos 51 mehega pardal vähem kui nädal hiljem.
Allveelaeva S-5 vrakk lokaliseeriti oktoobris 2010. veeteede ameti meremõõdistustööde käigus. 2012. aastal identifitseerisid Soome sukeldumisklubi „Divers of the Dark“ sukeldujad selle allveelaeva S-5 vrakina. Allveelaeva S-5 ehitamist alustati 1935. aastal Leningradis Balti laevatehases, teenistusse võeti see 30. oktoobril 1939. Allveelaev S-5 hävis miiniplahvatuse läbi 1941. aasta 28. augustil, 46 meeskonnaliikmest sai surma 35.
Meeskond pääses Osmussaarele
Valvelaeva Amrumbank lokaliseeris Eesti Meremuuseum 2002. aastal. Muinsuskaitseamet teostas vraki dokumenteerimistööd 2012. ja 2013. aastal. Aurulaev ehitati Põhjamere kalatraalerina Saksamaal, Geestemündes 1916. aastal ning esimese maailmasõja ajal võttis Saksa merevägi selle kasutusele relvastatud valvelaevana. Alus hukkus miinil 28.03.1918. aastal Hiiumaa lähedal. Hukkus üks meeskonna liige.
Miinitraaleri Altair vraki lokaliseeris ja identifitseeris Eesti Meremuuseum 2012. aastal. Saksa Põhjamere kalatraaler Altair ehitati Papenburgis, Jos. L. Meyeri laevatehases 1916. aastal. Laev relvastati ja määrati allveelaevatõrjelaevastikku, et võtta osa esimesest maailmasõjast. Alus sõitis 14. oktoobril 1917. aastal Hiiumaa ja Saaremaa vahel traalimistööde käigus miinile, murdus kaheks tükiks ja uppus.
Kaubalaeva Valeria vrakk leidis veeteede amet merepõhja mõõdistustööde raames 2008. aastal. 2012. aastal teostas Tuukritööde OÜ vrakil uuringud ringskaneeriva sonari ja allveerobotiga. Aurik Valeria ehitati 1904. aastal Flensburgi laevaehitustehases. Piirituse ja vaselaadungiga kaubaaurik Valeria hukkus tormis teel Peterburist Saksamaale oktoobris 1910. Hukkus 16 meest, kellest neli leiti ja 12 jäi kadunuks.
Mälestiste seas on siiski ka veidi õnnelikuma lõpuga lugusid. Üks kultuurimälestiseks nimetatud alus on kaubalaev Royal Minstrel, mille vraki leidis hobisukelduja 2009. aastal. Laev ehitati 1872. aastal Inglismaal laevatehases Monkwearmouth. Laev hukkus 24. veebruaril 1894. aastal Osmussaare lähistel, meeskond pääses aga Osmussaarele.
Laevavrakid on rahvusvahelise tähtsusega leiud, mis on seotud mitme riigi ajalooga. Läänemeremaades on vrakkide kaitse alla võtmisel üldlevinud kriteerium nende vanus – üldjuhul kuuluvad riiklikult kaitstavate vrakkide hulka automaatselt kõik vähemalt 100 aasta vanused vrakid.
Kaitse alla võetud vrakkide ümber on meres ka kaitsevöönd.
