Tipparhitekt: võtke malli vanalinna atmosfäärist
Millised hakkavad valmivad hooned välja nägema?
Mõlemad kuuekorruselised majad on klaasist fassaadiga. Kortermaja fassaadi moodustavad liikuvad klaaspaneelid, mis aitavad tõhustada energiakasutust ja pakkuda kaitset tuule või lärmi eest. Ühtlasi saab kogu maja jäämustrilise väljanägemise.
Mis olid hoonete kavandamisel teie peamised pidepunktid?
Meie eesmärk on luua side ajaloolise vanalinna ning Admiraliteedi basseini ala vahel. Juhindusimegi põhimõttest, et mere poolt Tallinnale lähenedes moodustaksid hooned ühtse tervikpildi taamalt paistva vanalinnaga ning vastupidi, võimaldaksid ka valmivatest hoonetest head vaadet. Eriti oluline oligi see, et valmivad majad ei varjutaks vanalinna.
Tähtis on ka loodav avalik ruum, mis tegelikult loob elukeskkonna. Pöörasime ka sellele tähelepanu — et majade geomeetria ning pääs linna moodustaksid ühtse terviku.
Mis on Tallinna linnaplaneerimise puhul suurim proovikivi?
Tallinn nagu mitmed teisedki Euroopa linnad on arhitektuuriline segu mitmest perioodist. Tähtis ongi küsida, millistest ajalooperioodidest on oluline säilitada ja arendada ka tulevikus. Minule isiklikult meeldib keskaeg ja ma usun, et see on ka üks väärtuslikumaid arhitektuuriperioode, millele Tallinna arengus tugineda. Küsimus ongi selles, kuidas transportida vana elukeskkonda uude linna. See ei tähenda loomulikult vana kopeerimist või taastamist, sest see ei ole juba tehniliselt võimalik. Oluline on õppida ajaloost ning püüda luua sama elamisväärset keskkonda, kuid samal ajal kohandada seda tänapäeva elustandarditega.
Milliseid konkreetseid hooneid tõstaksite Tallinnas esile?
Tegelikult ei taha ma nimetada üheski maailma linnas mõnd kindlat hoonet või ehitist, kirjeldamaks selle linna nägu. Olulisem kui mõni kindel objekt on hoopis linna üldine atmosfäär ja üldpilt ning see, mida inimesed iga päev linnas elades kogevad. Tallinnas on selleks siis avatus merele ning keskaegne vanalinn, mitte mõni teatud hoone.
On ka tunda, et Eestiski pannakse järjest enam rõhku linnaplaneerimisele ning proovitakse luua ühtset ruumi, mitte eraldiseisvaid objekte. Mulle endale tundub, et Tallinna vanalinna atmosfäär on tegelikult palju parem kui uuemates linnaosades. Seega, miks minna halvemat teed — me üritame siiski luua ruumi, kus inimestel on hea elada.
Oma projektides olete varemgi rõhutanud rohelise arhitektuuri tähtsust. Mida see tähendab?
Ökoloogilisest arhitektuurist rääkides on peamine probleem see, kuidas tõsta inimeste elukvaliteeti, kasutades samal ajal võimalikult vähe ressursse — see tähendab siis säästa energiat, materjale, vett, maad. Seega lähtuvad kõik meie projektid põhimõttest panustada linnaruumi ning muuta see ühtseks tervikuks. Selle juures on olulised nii kuju, materjalid kui ka eri tehnoloogiad, mida kasutada. Kokkuvõttes ei ole roheline arhitektuur mitte kuigivõrd kallim, vaid lihtsalt tehtud veidi nutikamalt ja läbimõeldult.
