Tingimused, millal Eesti sõdur võib Aafrikas päästikule vajutada, on salastatud

 (76)
Täiendatud 18.15
Prantsuse sõdurid KAV-i pealinnas Banguis
Prantsuse sõdurid KAV-i pealinnas BanguisFoto: FRED DUFOUR, AFP

Peatselt Kesk-Aafika Vabariiki sõitva Eesti jalaväerühma tegutsemistingimused, sealhulgas ka see, millal võib tule avada, on kaitseväelaste turvalisuse huvides salastatud.

Jõukasutamise reeglid (inglise keeles: rules of engagement) hakkavad kaitseministeeriumi andmetel olema ühtsed kõikidele riikidele, kes plaanitava Euroopa Liidu operatsiooni raames Kesk-Aafrika Vabariigis osalevad.

„Nii Eesti kui ka välisriikide seadusandluse kohaselt on jõukasutamise reeglid salajased, et tagada kaitseväelaste turvalisust, mistõttu on keeruline seda teemat praegu täpsemalt kommenteerida,“ ütles Peeter Kuimet kaitseministeeriumi avalike suhete osakonnast Delfile.

Nagu rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide puhul tavapärane, annaks Eesti ka Kesk-Aafrika Vabariigi operatsiooni puhul oma üksuse EL-i operatsiooni juhtimise alla, lähtudes nendest ülesannetest, mida meie üksus on valmis täitma.

Valitsus hakkab ilmselt juba sel nädalal arutama eelnõu kaitseväe üksuse lähetamisest sõjalisele missioonile Kesk-Aafrika Vabariiki (KAV).

"Riigikogu otsuse eelnõu Eesti kaitseväe kasutamisest rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil KAV-is tuleb ilmselt arutlusele vabariigi valitsuse istungil sel neljapäeval," ütles BNS-ile kaitseministeeirumi pressiesindaja. "Kui eelnõu peaks saama valitsuse heakskiidu, siis saaks selle eelnõu riigikogule arutamiseks üle anda kõige varasemalt 27. jaanuaril," lisas ta.

Seotud lood:

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras rääkis eelmisel nädalal toimunud pressikonverentsil, et eestlastelt oodatakse kas kiirreageerimisüksusena tegutsemist Prantsuse vägede toetuseks, julgeoleku tagamist Bangui lennuväljal või Tšaadist Banguisse kulgeva olulise transporditee julgeoleku eest vastutamist.

Missioon võib alata juba veebruaris

„Mis puudutab asjade iseseisvasse korraldamisse, siis operatsioonile lähetatav Eesti üksus peab olema võimeline korraldama ise oma tehnika ja varustuse esmatasandi hooldust ning esmatasandi meditsiinilist tuge,“ ütles Peeter Kuimet.

Kesk-Aafrika Vabariiki planeeritav jalaväerühm komplekteeritakse kaitseministeeriumi kinnitusel Scoutspataljoni kompaniist, mis naasis 2012. aasta novembris Afganistani missioonilt. „Üksusesse kuuluvad kogenud, suurepärase väljaõppe ja keerulise missioonikogemusega professionaalid,“ ütles Kuimet.Kaitsejõudude peastaabist öeldi Delfile, et lähetatav üksus on tavapärase varustuse, transpordivahendite ja relvastusega. Kaitseväelaste transpordivahenditeks KAV-is saavad neli soomukit Sisu XA-180, nende Aafrikasse kohaletoimetamise viis on veel otsustamisel.

„Rühmaülemal on osalenud Afganistani operatsioonil kaks korda. Praegu viib rühm läbi missioonieelset väljaõpet ja kokku harjutamist,“ ütles kaitseväe pressijaoskonna ülem kaptenmajor Ingrid Mühling.

Mandaadi eelnõu kohaselt alustaks Eesti üksus KAV-is tegutsemist alates 28. veebruarist. Kaitseväelased lennutatakse kriisikoldesse prantslaste abiga. Kaitseministeeriumi esialgsete arvutuste kohaselt võivad kogu missiooni kulud ulatuda 2,7 miljoni euroni.

Miljon põgenikku

Välisministeeriumi andmetel on julgeolekuolukord KAV-is keeruline ning osalt poliitilised, osalt religioossed konflikti tagamaad on nüüdseks mõjutanud kogu riigi 4,6-miljonilist elanikkonda, kel puudub ligipääs tervishoiule ning valitseb toidupuudus.

Senises vägivallas on hukkunud enam kui tuhat inimest ning sisepõgenike arv ulatub miljonini, ligi 90 000 inimest on põgenenud naaberriikidesse.