"Üks asi on saada iseseisvaks riigiks, teine asi on saada iseseisva riigiga hakkama," põhjendas Tiit Vähi Edgar Savisaare valitsuse lagunemist. Uue peaministri otsingud algasid 1992. aastal nelja kandidaadi seast. "Ma isiklikult arvan, et kõik kolm ülejäänut oleks olnud minust paremad peaministrid," tõdes ta.
Tegemist oli raske üleminekuperioodiga. "Olukord oli nagu kõrtsis, kus kõik poliitikud kaklesid omavahel," rääkis Vähi. "Eesti oli käsumajandusliku riigi süsteemis ja nüüd tuli laev 180 kraadi ümber keerata. Nüüd tuli riigiga hakkama saada. Tuli astuda välja rublatsoonist."
Tiit Vähi valitsuses on välisministrina töötanud kaks Eesti presidenti. Kusjuures Lennart Meri lasi ta lahti. "Kutsusin Lennarti enda juurde ja ütlesin: Lennart, sa oled väärt saama presidendiks, aga mul pole valitsuses presidendi kohta," selgitas Vähi. Teist korda peaministriks saades olid välisministriteks Siim Kallas ja Toomas Hendrik Ilves.
Endine peaminister avaldas lootust, et ka tema kolmas välisminister saaks presidendiks. "Soovin, et Siim Kallas saaks presidendiks, sest ta on hea ettevalmistusega selle koha jaoks. Ta tunneb Eesti olusid. Tunneb olusid ida poolt. Ta on olnud tiimis, mis lõhkus NSV liidu laiali ja ta on olnud 10 aastat Euroopa Liidus," põhjendas Vähi.
"Kui ta oleks president, saab ta helistada Brüsselisse, Washingtoni ja ilmselt ka Moskvasse, märkis Vähi.
"Kõige tähtsam on see, et ta mitte ainult ei saa helistada, vaid ka tema kõne võetakse vastu ja teda kuulatakse, mitte ei anta talle ainult ülesandeid, mida peab tegema. Siim Kallas on tänastest kandidaatidest kõige parem, lausa peajagu parem," rõhutas ta.
Küsimuse peale, kuidas on Vähi suhted Mart Laariga, vastas ta: "Räägitakse väga edukatest 1992. aasta reformidest, mida olevat teinud Mart Laar. Aga kui vaatate, siis Laar tuli peaministriks alles oktoobris ja selleks ajaks olid reformid juba tehtud."
Teda saatnud skandaalide kohta ütles Vähi, et on kahju, kuidas rumala lindiskandaali päras valitsus laiali läks. "Mind süüdistati ühes, teises, kolmandas. Ja siis lõpuks mind süüdistati 24-ruutmeetrilise korteri erastamises, mida ma tegelikult ei teinud," ütles ta. "Mulle hakkas vastu see poliitiline kaklus. Mul oli väga palju informatsiooni ja ma oleks võinud väga halvasti käituda oma oponentidega, aga ma ei tahtnud, et Eestist saaks Jugoslaavia."
