Tiit Land: Eesti ülikoolid võiks rohkem koostööd teha
Te olete ise reaalvaldkonna teadlane, samas kui Tallinna ülikool on keskendunud pigem humanitaar- ja sotsiaalteadustele. Kas see on tekitanud teie töös ka vääritimõistmisi, et reaal- ja humanitaarinimesed mõtlevad natuke erinevalt?
Tõesti, reaal- ja sotsiaalvaldkonna inimesed mõtlevad erinevalt, kuid see pole siiani probleeme tekitanud ja ma ei usu, et see takistuseks kujuneb. Meie ülikoolis tegutsevad valdkonnad laiapõhjaliselt koos ja ma näeksingi väga hea meelega, et oleks rohkem koostööd reaal- ja sotsiaalteaduste ning humanitaarvaldkonna vahel. See teeks meid senisest tugevamaks. Meil on ülikoolis selle kohta olemas ka positiivseid näiteid, nagu loodusteaduste tippkeskuse ja ajaloo instituudi koostöö.
Millised on need põhilised eesmärgid, mis te tahate oma ametiajal kindlasti ellu viia?
Õppetöös ma näeksin väga meelsasti, et meil väheneks massiloengute arv, mida tuleks tasakaalustada teiste õppetöö vormidega. Me oleme tudengitelt saanud tagasisidet, kus selle üle nurisetakse. See on paraku ülikooli senise ekstensiivse arengu tulemus.
Ma näeksin hea meelega seda, et me teeksime rohkem koostööd ülikooli sees instituutide vahel, seda on võimalik motiveerida eelarve jaotuse kaudu. Ma sooviksin ka rohkem koostööd väljaspool ülikooli, näiteks ühiseid mooduleid ja õppekavasid teiste ülikoolidega. Vaadates tudengite arvu on koostööks pinnas olemas, üliõpilaste arv hakkab teadupärast langema. Viie aasta pärast on see võrreldes tänasega ilmselt paarkümmend protsenti madalam.
Teadustöös tahaksin ma näha doktoriõppe mahtude, aga ka efektiivsuse tõusu. Meile on väga oluline, et suudaksime toota akadeemilist järelkavu. Teadus- ja arendustegevuse osakaal peaks ülikooli sees suurenema.
Kas Tallinna ülikoolis on ka midagi sellist, mida te tahaksite võrreldes praeguse suunaga kindlasti kohe muuta?
Ma ei soovi midagi kohe kiiresti muutma hakata. Ülikoolides on siiani toimunud ekspansiivne kasv, mis on toonud ka eelpool mainitud massiloengud. Ma tahaks nüüd tagada stabiilse arengu.
Kui eelmine rektoraat oli väga aktiivne rahvusvahelistumisel, siis ma sooviks, et me teeks rohkem koostööd Eesti sees. Valdkondadest tähtsustaks ma rohkem õpetajate koolitust.
Teistes viimasel ajal antud intervjuudes olete te rõhutanud ka tiheda rahvusvahelise koostöö jätkamist. Mida see konkreetselt tähendab? Rohkem välisüliõpilasi ja õppejõude, rohkem teaduskoostööd?
Need mainitud asjad, kusjuures liikumine on mõlemasuunaline. Ja ma arvan, et oleks normaalne, kui kraadiõppurid veedaksid vähemalt ühe semestri oma õpingutest välismaal. Teaduse alal on meil strateegiline koostöö Helsingi ülikooliga ja ma arvan, et selliseid sidemeid võiks olla rohkemgi. Ise olen mõelnud Skandinaavia peale, näiteks Stockholmi regiooni ülikoolid.
Seoses lähenevate riigikogu valimistega on kerkinud esile küsimus, kas Eestis võiks üle minna tasuta kõrgharidusele. Mida teie sellest ideest arvate?
Mina pooldaks väga tasuta kõrgharidust, see oleks ideaalne unistus, aga reaalsuses on küsimus, kas me oleme võimelised seda saavutama. Praegu on tegemist valimisperioodiga ja valimisloosungitega, ootame valimised ära ja vaatame siis, mis saab edasi.
