Teatri sisekord tuleb nõukogu otsusel korraldada ringi nii, et kaoks ära võimalus vastastikusteks süüdistusteks ja etteheideteks, sätestades vastavad reeglid. Rahvusooperi peadirektor Paul Himma peab detsembris toimuval Rahvusooperi nõukogu kohtumisel andma vastused nii nõukogule kui balletitrupile nende poolt esitatud küsimustele ja teatri siseprobleemidele.
Oleski sõnul oli trupi üheks tähtsaimaks nõudmiseks selge arusaam rahvusballeti tulevikust. “Rahvusballetil peab olema oma loogika ja tulevikunägemus tingimustes, kus enamus lavakunsti on läinud projektijuhtimise teed,” rääkis Olesk. “Samas ei saa projektipõhine areng olla pidev, kunst vajab aga järjepidevust.”
Rahvusooperi nõukogu otsusel peab Härm balletijuhina jätkates esitama 24. veebruariks oma visiooni balletitrupi arengust, kus oleks arvestatud ka teatri reaalsete võimalustega. “Härm pole oma põhimõtteid ja tulevikunägemust trupile selgeks rääkinud, seda peab ta edaspidi tegema.”
Nõukogusse kuuluv helilooja Eino Tamberg ütles ETAle, et Rahvusooperi juhtkond pole iial osanud teatris töötavate loomeinimestega suhelda. “Kunstiinimesed on tundlik rahvas, nendega tuleb suhelda pieteeditundega,” märkis Tamberg.
Arvestades tekkinud sisekonflikte teatris, kaalub Rahvusooperi nõukogu vajadust luua eraldi ametikoht teatri eetika eest vastutavale inimesele. “Eetika oli sõna, mis tänasel nõukogu koosolekul väga sageli kõlas,” märkis Olesk.
Rahvusooperi Estonia balletitrupi 35 liiget teatas oktoobri lõpus Rahvusooperi nõukogule, et trupi juhtkonnaga pole võimalik koostööd jätkata. Rahvusooperi tantsijad ei poolda Härmi uuendusi teatris, sest selle tulemusel pole tööd nii mõnelegi hinnatud solistile, ehkki samas saavad võimaluse areneda endised reatantsijad.
