„Kui räägime sellest, et halvemal majanduslikul järjel inimesed põevad sagedamini kroonilisi haigusi, siis see ei ole ainult arstiabi kättesaadavuse küsimus,” ütles Kangro Delfile. Paljud tervisehädad tekivad tema sõnul sellest, et inimestel pole rahaliselt võimalik elada tervislikult: süüa tervislikku toitu, hoolitseda oma vaimu ja füüsise eest jne.

Mitte alati, aga väga sageli on vähem teenivatel inimestel Kangro sõnul ka madalam haridustase, millega käib sageli kaasas ka väiksem oskus juhtida enda ja oma lähedaste tervisekäitumist. „Sageli ollakse ka sundseisus: äraelamiseks tuleb teha rasket füüsilist tööd ja ületunde, nõustuda halbade töötingimustega,” sõnas Kangro. Edasi valitakse lõõgastumiseks meelemürgid ja samal ajal vaadatakse läbi sõrmede, kui tervis halvenema hakkab ning pole aega või pealehakkamist, et arsti poole pöörduda.

Heaks näiteks on Kangro hinnangul hambaraviteenus, mis Eestis on kuni 19-aastastele lastele täiesti tasuta ja samuti hea kättesaadavusega. Eelmisel aastal külastas hambaarsti aga vaid 42 protsenti lastest. „Hambaarstide sõnul on väga paljude laste hambad kohutavas seisus. See on platvorm paljude tervisehädade jaoks edasises elus,” tõdes ta.

Küsitlustes tunnistavad inimesed Kangro sõnul, et rahapuudus takistab neil liikumisega tegelemast, sest jõusaalid, aeroobika ja ujulad on kallid. „Samas ei nõuaks aga pargi- või metsajooks muud, kui otsustavat pealehakkamist.”

Teine külg tervise juures Kangro sõnul arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus, mis tuleb mängu siis, kui inimene juba abi otsib. Eile tutvustatud uuringus ja selle interpretatsioonides on tema hinnangul pisut üle tähtsustatud tasulise arstiabi roll Eesti rikkamate elanike paremas tervises. „Ülekaalukas osa inimesi kasutab Eestis siiski tavalist, solidaarse ravikindlustuse kaudu pakutavat arstiabi, sest erameditsiin on meil kitsas ja vähe arenenud,” ütles Kangro. „Mõne murega võib ju tõesti pääseda eraarsti vastuvõtule kiiresti, aga see ei tähenda, et inimene pääseks järjekorras teiste arvelt ette, kui tal on tarvis edasist mahukat ravi.”

Ka keskmisel ja paremal järjel inimesed on Kangro sõnul Eestis sageli hädas ravile pääsemisega, kui mured on tõsisemad. „Eesti arstiabisüsteem vajab jätkuvalt muudatusi, et raviasutuste sees kulusid optimeerida, läbipaistvust suurendada ja – mis seal salata – ka lekkeid sulgeda,” märkis ta. Kangro kinnitusel on riik alates sellest aastast tervishoidu suunanud arvestatava lisaraha, aga raha ilma korralduslike muudatusteta on ainult pool lahendust ja see töö seisab ees.

Lastele võiks tervisekontrollid ja ka näiteks regulaarse hambaravi tagada lasteaedade ja koolide kaudu. „Seda annab kindlasti korraldada ja see tagaks kõigile lastele võrdse stardipositsiooni tervislikuks eluks ka siis, kui perekonnal oskuseid napib,” märkis Kangro. „Kindlasti peaksid laste- ja haridusasutused pöörama palju rohkem tähelepanu ka tervisekäitumisele ja terviseteadlikkuse kasvatamisele: liikumistunnid ja tervislik toitumine peaksid saama areneva inimese igapäevaseks rutiiniks,” lisas ta.

„Otsustavalt tuleb aga edasi minna ka töötervishoiu teemaga, millest on räägitud Eesti taasiseseisvumise algusest saati – töö ei tohiks rikkuda ühegi inimeste tervist,” rõhutas Kangro. „Ka tuleb tagada, et puudust kannatavad inimesed – mitte need, kes teadlikult maksude maksmisest kõrvale hoiavad – pääseksid arsti juurde, kui nad seda vajavad,” sõnas ta. Kuidas seda täpselt korraldada, on poliitiline vaidlus, mis seisab lähiaegadel ees.