Tiido: ÜRO raporti pärast pole vaja muretseda

 (284)
Harri Tiido

Välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido ütles, et Eestil pole kevadel valmiva ÜRO rassilise diskrimineerimise raporti pärast mõtet muretseda, sest sellel on ainult soovituslik iseloom, kuid Venemaa kasutab raportööri avaldused oma propaganda huvides kindlasti ära.

Tegemist on diskrimineerimisnähtudega, mida ÜRO rassilise diskrimineerimise eriraportöör Doudou Diene otsis ja leidis, rääkis Tiido Eesti Raadiole.

“Kuid see on tajumise küsimus. Kui üks inimene tajub, et teda diskrimineeritakse, siis see sugugi ei tähenda, et juriidiliselt on tegu diskrimineerimisega,” selgitas Tiido.

See on nii, nagu see inimene seda näeb ning Diene kogus just selliseid näiteid, rääkis asekantsler.

“Ning soovitus või ettepanek, et vene keel kuulutada teiseks riigikeeleks või kaotada keelenõue kodakondsuse saamiseks. No andke andeks, kui me vaatame maailma praktikat ja Eesti seaduste vastavust rahvusvahelistele normidele, siis ausalt öeldes see on tema isiklik arvamus ja igaühel on õigus seda esitada.” “See ei tähenda, et meie jaoks on tegemist ettekirjutusega,” rõhutas Tiido.

ÜRO eriraportööri kinnitusel esineb Eestis ka uusnatsi rühmitusi. Harri Tiido kommenteeris TV3 “Seitsmestele uudistele”: “Rassismiilminguid Eestis on, me kõik teame Tartu sündmusi. Tegelikult ainsad tema näited olidki Tartust, aga ta laiendas selle huvitaval kombel mitmusesesse natslikud rühmitused.”

Kui me omavahel rääkisime, siis ma ütlesin, et tegemist on Tartu skinheadidega, kes on teada ja kelle arv on võrdlemisi väike, aga tal olid tema punktid juba valmis kirjutatud.”

Tiido sõnul nägi ta pressikonverentsil vene meediakanalite rahulolu: “Nägin seda üle laua, et nad on oma punkti kirja saanud.”

Tiido lisas, et eriraportöör nägi toimuvat vähe ühepoolselt: “Ütleksin, et meie omavahelises vestluses tuli välja tema seisukoht, et kõigil, kes on vähemus, on õigused. Sellevõrra vähem näeb ta aga, et ka enamusel on õigused või et, kas vähemuste õiguste eest võideldes ei kannata enamuse õigused.”

“Ütlesin talle meievahelisel vestlusel, et kui ta kujutab ette vene keele muutumist teiseks riigikeeleks, siis kõik on kohustatud vestlema ainult vene keeles, sest kui üks pool ei soovi teise poole keelt õppida, siis jääb üle vaid suuremal rühmal õppida vähemuse keelt. Ta ei vastanud sellele küsimusele, sest ta polnud seda kunagi niimoodi näinud,” rääkis Tiido.

 Vaata videot
Video vaatamiseks pead omale installeerima Flash Player 8 playeri, mille allalaadimiseks vajuta siia.