Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütles Delfile, et laboratoorsel teel kinnitatud haigusjuhte tuleb arvatavasti veel juurde. “Tõenäoliselt sai haigus alguse omletist, kuid lõplikku kinnitust sellele versioonile veel ei ole,” sõnas Saluri, lisades, et kuna osa lapsi jäi haigeks hiljem, võis haigus levida ka nakatumise teel. “Salmonelloosi juhtumite põhjustajat kindlalt tuvastada ei olegi võimalik,kuna haigusnähud ilmnevad alles 12 — 36 tunni möödudes ja võimalik toit on selleks ajaks juba söödud.”

Käesoleval aastal on 9 kuuga registreeritud 276 salmonelloosi haigusjuhtu. 17 korral oli tegemist rühmaviisilise haigestumisega, seost toiduga võib oletada 84 juhul.

Veterinaar- ja toiduametist öekldi Delfile, et nakkushaiguspuhangu menetlemine kestab ja puhangu põhjus ei ole selgunud.

“Veterinaar- ja Toiduameti kontrolli tulemusena vastab lasteaias toitlustamine nõuetele,” kinnitas ameti pressiesindaja Rene Pillesson, et kõikidel töötajatel on olemas kehtivad tervisetõendid, toiduhügieenialased teadmised ning puhangule eelnevalt haigussümptomeid esinenud ei ole. Köögi hügieeniline olukord, toidu saastumise vältimine, toidu käitlemine (sh kuumtöötlemine) vastavad nõuetele. Menetluse käigus võetud proovides (hakklihast, munast, broilerilihast, pindadelt, seadmetelt) Salmonella spp ei leitud.

Salmonelloosi puhangu põhjus, allikas ja levikutee selguvad edasisel menetlemisel.

Salmonelloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter nimega Salmonella. Haiguse tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tundi pärast nakatumist.

Tavaline haiguse kestvus on 4 kuni 7 päeva ja enamasti saadakse terveks ilma ravimeid võtmata. Haigus võib kulgeda ka minimaalsete haigusnähtudega.

Salmonelloos levib põhiliselt toore linnuliha ja munadega, kuid ka toorpiima või mõne muu salmonelladega saastunud toiduainega. Nakkust võib edasi anda ka haigestunud inimene, kui ta ise ja temaga suhtlevad inimesed ei pea puhtust. Nii et üleskutse pesta käsi võib kõlada küll banaalselt, kuid on tänapäevalgi väga asjakohane. Ka tuleb toitu valmistades hoida tööpinnad ja töövahendid puhtana. Liha- ja munasaadusi on soovitatav süüa läbikuumutatult. Uuringud on näidanud, et kõige tõhusam on üle 70-kraadine
kuumus, salmonellad ja mõned teisedki mikroobid madalamal temperatuuril ei hävi.