Testimisest veel kord: kas kiirtestid on mõttetud või asendamatud töövahendid viiruse leviku analüüsis?

 (54)
Drive-in testimine Tartus
Drive-in testimine TartusFoto: Argo Ingver

Koroona viiruse testimisest, selle piirangutest ja arvukusest on viimastel päevadel väga palju juttu olnud. Terviseamet on testimiseks küll uued moodused leidnud ja testimist laiendanud, kuid eksperdid räägivad siiski vajadusest võetud proovide arvu suurendada. Koguni nii palju, et võiks kiirtestidega tuhandeid kontrollida.

„Praegune olukord juba seitsmendat päeva analüüside põhjal stabiilne. Numbrite algus näitab, et oleme algusjärgus levikule saanud jaole, pilt on stabiliseerumas,” sõnas terviseameti esindaja reedesel pressikonverentsil.

See saadab justkui sõnumi: suurem tervisekriis ongi juba taandumas. Kas tõesti? Kas me saame neid testimise numbreid vaadates üldse reaalse olukorra, viiruse leviku kirjeldamiseks arvestada, kui suurem osa teste, üle kahe kolmandiku, on tehtud ajal, mil keskendutakse kitsalt riskirühmale (vt ajakava loo lõpus)?

Mitu juhtivat eksperti on WHO suunitlustele viidatest rõhunud just sellele, et teste peab tegema rohkem. Testida-testida-testida! Valitsus on lubanud, et uuel nädalal saab olema võimekus teha tuhat testi päevas. Siiani on Eesti "rekord" 417.

Testima peab rohkem, aga sihipäraselt!

Üks, kes terviseameti testimist kritiseeris, oli viroloog, Tartu ülikooli professor Andres Merits: mitte ainult riskirühma, vaid kõiki sümptomitega inimesi peab testima.

Allikas: Terviseamet
Seotud lood:

"Riskirühma testimine ei ole vale. Aga on olemas kaks riskirühma: kõigepealt need, kelle jaoks viirus kujutab riski, kellest terviseamet räägib: eakad, krooniliselt haiged jne. Teised on riskirühm, kes teadmatusest võib viirust levitada. Ehk need, keda ei testita. See on väga suur risk, mida WHO ütleb, et ei tohi ignoreerida," sõnab Merits.

Ta lisab, et üldiselt on Eesti saanud testide tegemisega (kui vaadata suhtarvuna elaniku kohta) hästi hakkama, kuid peaks saama paremini.

"Meil on praegu radaripildilt väljas võimalik, et 80% viiruse kandjatest. Küsimus ei ole selles, et „me ei suuda testida”. Meil on võimekust, järgmisest nädalast väidetavalt 1000ks testiks päevas. Ma olen ka selline hamstri-tüüpi inimene, kes tahab, et tal oleks mingi varu kuskil olemas: sest alati võib asi halvemaks minna. Teisest küljest: kulutades ära need varud või suure osa nendest – kas me suudame äkki ära hoida veel ühe karja raskeid juhtumeid, ni et meil ei lähe neid varusid üldse vaja? Raske öelda. Et otsustada, on vaja andmeid. Et informaatikud saaksid öelda midagi. Ja selleks muu hulgas on vaja teha teste. See on prioriteet nr 1 – tagada see võimekus."

Allikas: Terviseamet

Tartu ülikooli bioinformaatika professor, akadeemik Jaak Vilo rõhutab, et testimise puhul tuleb kindlasti lähtuda testi eesmärgist. „Riskirühmade diagnoosimine on kõige vajalikum, kuid töökindlalt saab seda eeldatavalt teha vaid sümptomitega patsientidele. Ja mingil hetkel on vaja teha ka mitu kordustesti, et kinnitada inimeste võimalik tervenemine. Seega, testimise võimekust tuleks kindlasti kasvatada. Kuid samas järgida võimalikku eesmärgistamist,” ütles ta.

Kõigile testi tegemine pole lihtsat mõttekas esiteks selle pärast, et tuleb palju valesid tulemusi. „Lihtsalt masstestimise puhul on korduvalt juhitud tähelepanu, et ilma sümptomiteta inimeste negatiivne test ei suuda välistada, et ta siiski on juba haigestunud ja hakkab kohe ka nakkust edasi levitama,” selgitab Vilo.

Kõigi testimist ei pea õigeks ka Merits. "Viirusetõrjeks ei ole ka mõttekas liiga palju teste teha. Kõiki soovijaid ei ole mõttekas testida. Näiteks olukord, kus eile olin kontaktis inimesega, kes oli lihtsalt kontaktis inimesega, kel oli veider enesetunne – selle pealt tehtud test ei ole informatiivne. Testimine perearsti soovitusega – see on õige mõte, aga siis tuleb tagada, et perearsti soovitus on kättesaadav 24/7. Viirusel ei ole nädalavahetust!"

Kiirtestid – asendamatud töövahendid viiruse leviku analüüsis

Tallinna tehnikaülikooli biotehnoloogia professor ning toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse eestvedaja Raivo Vilu on senise testimise osas väga kriitiline. "Saamatu tegevus on testimine siiani olnud. See on täielik jama,” ütleb ta otse ja lisab, et sama võib öelda ülejäänud Euroopa ja USA kohta.

Tema sõnul on senini kriisiga kõige paremini hakkama saanud Lõuna- Korea, keda ka Eestile eeskujuks võtta. Korealased võtsid kasutusele kiirtestid ja tegid väga kiiresti ca 20 000 testi päevas, kasutasid mobiilset positsioneerimist - sellega nad said selge pildi ette, selgitab Vilu.

Ja kiirtestimist soovitaks ta ka Eestis. Meil seni on tehtud PCR meetodiga testi, mis määrab viiruse pärilikku ainet, kiirtestid on verepõhised, näitavad, kas viirust on veres olnud nii palju, et tekivad antikehad.

Kuid kiirtestidega on üks mure: nad võivad kergesti anda valepositiivseid või valenegatiivseid vastuseid.

Andres Merits selgitab lisaks: "Enamikud kiirtestidest määravad viirusevastaseid antikehasid veres, neil on ajaline varieeruvus. Covid-19 infektsiooni peiteaeg on 4-5 päeva, variatsioon 2-14 päeva. Praktiline immunuloogia ütleb: antikehade tekkimine, nii et neid oleks arvestatavas hulgas, võtab aega nädal ja pisut peale. Nii jääb sisse auk selles, millal inimene muutub ohtlikuks viiruse levitajana ja selle hetkeni, kui test annab positiivse tulemuse."

Vilu ütleb, et sellest probleemist saab üle vaadata, tuleb teha kordusteste. "Ühel juhul saame ühe testiga vale tulemusega, aga kui teeme 3 või 5 katset ja arvutame keskmise, see näitab juba objektiivsemat pilti," sõnab ta. Kiirteste võiks tema sõnul lasta kindlate juhiste järgi inimestel endil teha.

Kui PCR testide puhul on ka juttu olnud otsa saamisest, siis kui palju kiirteste reaalselt olemas on? Vilu sõnul sellega probleemi ei ole, neid pakub juba praegu paar firmat müüa, ühega neist on ta ise ka seotud.

"Kui tahate saada ettekujutust, kui palju inimesi on tegelikult nakatunud, siis lõppkokkuvõttes tuleb teha just see veretest - sealt saab selle info, et inimene on põdenud viirust, sest antikehad on inimesel veres," lisab ta.

Merits leiabki, et kiirtestidel on oma koht just hilinenud diagnooside panemisel või kinnitamine paraneva inimese puhul. "Kujutame ette, et mu abikaasa näiteks turtsub ja aevastab, tal on selge nohu, aga muid covid’i sümptomeid ei ole. Kui ta peab otsustama, et kas minna tööle ja ei tea, kas tal oli covid või ei olnud," räägib ta.

"Hiljem, kui me tahame aru saada, kui laialt koroonaviirus tegelikult levis – ja seda teadmist läheb meil väga varsti vaja – selleks on kiirtestid asendamatud töövahendid. Nad võimaldavad dokumenteerida viiruse infektsiooni 2-3 kuu pärast. Me ei saa üks ühele rajaneda teiste riikide kogemusele, meil on vaja enda arusaamu: mis juhtus, kus juhtus ja mis läks valesti."

Mis edasi?

Terviseameti viimaste päevade statistikast nähtub, et järjest testide arvu suurendatakse, valitsus välja öelnud, et testimisvõimekuseks saab 1000 testi päevas.

Kuid ainult testidest viiruse leviku tervikpildi loomiseks ei piida. „Praegu proovime luua teaduslikku võimekust hinnata levikut erinevate kaudsete meetodite abil. Vastav info on kriisimeeskonnale kättesaadav,” sõnab bioinformaatik Vilo.

Mida saab praegusest statistikast välja lugeda ja sellest juba järeldada?
Esiteks kõige enam nakatunuid on 35-55 aastaste inimeste seas. Millest see tuleb? Sest nad on kõige mobiilsem elanikkond? Või on selles vanusegrupis mingil põhjusel just rohkem teste tehtud?
„Ilma konkreetseid isikuid ja nende sotsiaalseid kontakte teadmata on alust arvata, et välismaalt naasejad olid selles vanusegrupis (koolivaheaeg), et sportlaste kaudu Saaremaal suheldi noorte ja keskealistega; et pressi-üritus Tallinnas, ning Võrumaa pidu kus nakkus levis, olid sellised kus oli palju inimesi just selles täiskasvanute vanusevahemikus. Lihtsalt, et Eesti epideemia sai alguse selle vanusegrupi inimeste üritustelt peamiselt,” kommenteeris bioinformaatik Vilo.

Teiseks: riskigrupis ehk vanemaid kui 60-aastased on vähem nakatujaid (tänase seisuga 17%) - kas saame järeldada, et nad on püsinud kodus ja seega eakate isoleerimine viirusest meil töötab hästi?
„Siin on kindlasti positiivne olnud Eesti poolt teistest riikidest pigem varem alustatud eriolukord ja isoleerumine. Saaremaa šoki valguses ärkas Eesti sisuliselt kahe päevaga ja ei jäänud ootama, et asi täiesti hulluks läheks enne. Õnneks oli võimalik juba esialgses kommunikatsioonis rõhutada, et eriti tuleb säästa vanemaid inimesi. Et ei viidaks lapsi vanavanemate juurde hoidu, ei peetaks suuri perekondlikke sünnipäevi jne.

Nüüd tuleks vaadata, kuidas vanemate inimeste eest võimalikult hästi praktiliselt hoolitseda saaks. Et nad ei peaks poodides nakatumas käima vaid saaks toidu ja varustuse turvaliselt koju. Siin saaks võibolla riik ja poed ka kuidagi paremini kaasa aidata,” ütles Vilo.

„Kuna teistes riikides on nakatunute koguarvud palju suuremad ja nad on meist mõned nädalad ees, siis tuleviku ennustamiseks oleks vaja globaalselt võrreldavaid andmeid sealt. Eesti kohalikud andmed on ses mõttes veel nii "lühikesed" ja arvuliselt napid, et nende järgi ei saagi kogu tulevikku ennustada. Kuid teiste riikidega võrdlusest joonistuvad välja vajalikud üldised taustamudelid,” selgitab ta lähemalt.

„Mitmed mudelid on rahvusvaheliselt avalikustatud, et nendega saab igaüks "mängida". Need räägivad kõik ühte ja sama keelt – ilma karmide meetmeteta ei suuda ühegi riigi tervishoiusüsteem kriisiga hakkama saada. Seega, meetmete eesmärk on säästa meditsiinisüsteemi ja sellega elusid. Ning osta seda kallist aega, et maailmas jõutaks välja mõelda ja testida erinevaid meetmeid ravi paremaks korraldamiseks.”

„Kunagi jõutakse ka vaktsineerimisstrateegiateni, et ennetada suuremaid probleeme. Kuid väga pikaajalist plaani maailmas veel kellelgi olemas ei ole. Me ei tea, kas see pandeemia on siin, et jääda, ning kui jääb meie hulka pikaks ajaks, kuidas seda siis ohjeldada. Aga iga asi omal ajal. Hetkel on tähtsad lähinädalad ja -kuud,” rõhutab Vilo.

Sündmuste kulg testimise vaatevinklist
Esimesed testid

31. jaanuar
Terviseameti labor suudab Hiinas levivat koroonaviirust testida-tuvastada.

„Terviseameti nakkushaiguste labor teeb uue koroonaviiruse 2019-nCoV uuringuid üksnes juhul, kui tervishoiutöötajal on tekkinud nakkushaiguse kahtlus. Nakkushaiguse kahtlus tekib siis, kui inimesel on avaldunud haigustunnused ning ta on viimase 14 päeva jooksul reisinud Hiinas.”

6. veebruar

Öösel Hong Kongist naasnud ja Tallinna lennujaamast kiirabiga haiglasse toimetatud 26-aastane naine osutus terveks, terviseameti laboris tehtud test Hiinas levivat koroonaviirust ei tuvastanud. Siiski on nakkuse sissetoomisoht Eestisse tõusnud.

Tegemist oli esimese Eestis inimeselt võetud 2019-nCoV analüüsiga. Terviseameti nakkushaiguste labor teeb uue koroonaviiruse 2019-nCoV uuringuid üksnes põhjendatud vajadusel ehk juhul, kui tervishoiutöötajal on tekkinud nakkushaiguse kahtlus.

Testi võtmise stateegia: kiirabibrigaad tuli naisele järgi, kasutas olukorrale vastavalt isikukaitsevahendeid, laboritulemuste selgumiseni viibis naisterahvas Lääne-Tallinna keskhaiglas.

Esimesed juhtumid:

Terviseameti testimise strateegia on see, et kiirabi kutsutakse kõigile, kui on kahtlus. Eeldus on, et inimene on olnud riskipiirkonans.

„Proov võetakse tervishoiutöötaja otsuse alusel, kes lähtub analüüsivajaduse määramisel ilmnenud sümptomitest ja sellest, kas inimene on hiljuti viibinud haiguse leviku riskipiirkonnas või võib olla kokku puutunud koroonaviiruse kandjaga.”

27. veebruar
Esimene teadaolev nakkuse saanud Eesti elanik: iraanlane, kes tulnud, 27. veebruari varahommikul Riiast bussiga Tallinnasse. Kutsus endale kiirabi, oli Lääne-Tallinna keskhaiglas.

29. veebruar
Tallinnas alustas tööd tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmeline kiirabibrigaad, et teenindada just koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutseid.
kodudes koroonaviiruse proove võttev brigaad töötab igapäevaselt kellaaegadel 10-18

3. märts
Teine nakatunu on tartlane, tuli Bergamost Riiga ja siis autoga koju. Kustus koju kiirabi, jäi kodusele ravile, järelevalve alla.

Arutati Eestisse sisenevate reisijate tervisliku seisundi monitoorimise korraldamist lennujaamas ja sadamas ning töökorraldust rahvusvahelisi reise teenindavates bussi- ja rongijaamades.

4. märtsi hommikul on TA pressikonverents:

„Eilse seisuga on võetud Eestis 100 COVID-19 proovi, neist 98 on olnud negatiivsed.”

Terviseameti hinnangul on võimalik, et Eestis tuvastatakse turismi ja rahvusvahelise reisimise tõttu üksikjuhte, kuid väga oluline on siinkohal võimalike juhtude ja nende kontaktsete kiire tuvastamine selleks, et tõkestada haiguse levikut.

Lisandub 3. nakatanu, kes tuli Bergamost.

5. märts

Kahel Bergamost tulnud tallinlasel avastati viirus. Kokku 5 haiget.

Nakatunud viibivad kodusel ravil, nendega lähedalt kokku puutunud inimestega suhtleb ja nende tervislikku seisundit jälgib terviseamet.

6. märts
10 nakatunut

Nii Tallinnas kui Tartus tegutsevad lisaks kiirabi tavalistele kiirabibrigaadidele ka tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmelised lisabrigaadid, mis teenindavad vaid koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutseid.

11. märts
Viirus avastatakse nüüd kahel täiskasvanud saarlasel, kes võisid viiruse saada Saaremaad külastanud Itaalia võrkpalluritelt. Ehk siis esimesed nakatumised, mis toimusid riigisiseselt, olgugi, et nakataja tuli riiki sisse.

Kokku on ametlik arv 17.

N 12. märts

Hüppeline nakatumise kasv: avastati 24 uut juhtu.

Terviseamet: „Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse.”

Peaminister Jüri Ratas esineb hommikul riigikogu ees poliitilise avaldusega, kus teatas koroonaviirusest tingitud olukorra lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni loomisest.

Soovitatakse 100 + inimesega üritused keelata. Üha enam üritusi jäetakse ära. Üha rohkem koole sulgeb uksi.

Õhtul on riikliku eriolukorra väljakuulutamine 1. maini.

13. märts

Päeva jooksul avastati 68 uut koroonaviirusesse nakatunut.

14. märts: Saaremaal käivitatakse drive in testimine, mis peagi kästakse peatada.

15. märts

Päeva jooksul nakatunute hulga suurenemine: 135 -> 171

OLULINE MUUTUS TESTIMISES

Terviseamet: arvestades viiruse kasvavat levikut, ei ole kergemate viirushaiguse tunnustega patsientide testimine enam otstarbekas, tervishoiuteenuse ressursside säästmiseks ja elutähtsate teenuste tagamiseks keskendutakse riskirühmadele, tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele.

„Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas (eakad (+60) ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed.”

16. märts
Terviseamet muudab ka andmete esitamist: selle asemel, et millise maakonna laboris viirus tuvastati jagatakse viiruse levik inimeste elukoha järgi.

18. märts
Hommiku seisuga on tehtud 2020 Covid-19 testi.

OLULINE MUUTUS TESTIMISE STATEEGIAS

Testi tegemiseks on vaja vaja perearsti saatekirja, aga perearst annab seda ikkagi vaid riskirühmadele.

19. märts

Eestis kokku tehtud 2259 COVID-19 testi. Võimekus on mitusada päevas, teste tehakse aga vaid keskmiselt 200 päevas.

Valitsus lubab: testime palju, võimekus on ca 1000 testi päevas uuest nädalast.

Hakatakse tegema drive in testimise punkte üle Eesti. Aga terviseameti juhiste järgi saab ikka vaid kitsast riskirühmi testida.

20. märts
Terviseamet täpsustab, kes riskirühma kuulub: kõik sümptomitega inimesed, keda perearst hindab testimisvajalikuks.

21.-22. märts
Päev-päevalt suureneb päevas testide tegemise arv, ca 400-ni.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!