Tervisekaitseinspektsioon kirjutab oma kodulehel, et saastunud toidu ja vee kaudu võivad levida mitmed haigusetekitajad ning suvine soe aeg aitab nende levimisele kaasa.

Saastunud toidust tingitud haigusjuhtude arv ei näita Eestis langustendentsi, pigem vastupidi, mullu küündis see ametlikel andmetel 4000 haigusjuhuni aastas. Tervisekaitseinspektsiooni pressinõunik Agnes Jürgens ütles ETAle, et haigestunute tegelik arv pole aga täpselt teada, sest arsti poole pöördub umbes 10 protsenti haigestunutest.

Grillipiduliste haigestumisel on tüüpilisemad nakatumise põhjused pooltooreks jäänud liha, määrdunud käed, päikese käes riknenud salat jne.

Tervisekaitseinspektsioon kutsub pidulisi pidama söömise ja joomisega piiri, et vältida seedehäireid ja alkoholi liigtarbimisega kaasnevaid terviserikkeid. Näiteks võib ülesöömise tagajärjel uuesti tunda anda vana haavandtõbi ja alkohol võib vaevusi tekitada südamele, sapile ning maksale.

Haigestumiste vältimiseks soovitab tervisekaitseinspektsioon mitte osta toiduaineid kohast, mis ise või mille ümbrus on räpane, kus kaupa ei säilitata õigesti või kus müüja ise on kasimatu väljanägemisega.

Ka tasuks jälgida toidupakendile märgitud "kõlblik kuni" ja "parim enne" kuupäevi.

Toiduainete töötlemisel, säilitamisel ja grillimisel tuleks vältida ristsaastumist – toored toiduained tuleb hoida eraldi nii üksteisest kui ka valmistoidust. Määrdunud kätega, olles näiteks eelnevalt tükeldanud toorest liha, ei tohiks puutuda valmis toitu.

Samuti meenutab tervisekaitseinspektsioon, et toitu tuleb põhjalikult kuumutada, nii et kõik toidu osad kuumeneksid vähemalt 70 kraadini, kuid ei ületaks 150 kraadi. Kuumtöödeldud toitu tuleb säilitada kas kuumana (60 °C või üle selle) või külmana (10 °C või alla selle).

Tervisekaitsjad meenutavad ka, et toitu valmistades tuleb tihti käsi pesta ning kõik tööpinnad puhtana hoida.

Haiged inimesed ei tohiks toitu valmistada.