Terviseameti spetsialist: inimesed ei pruugi osata supelrannas punast lippu vaadata ega ohtu adekvaatselt hinnata

 (6)
KAKUMÄE, SINIVETIKA
Enne suplust tasub vaadata, mis värvi lipp rannas lehvib ja ka olukorda silmaga hinnata - sinivetikad värvivad vee tavaliselt rohekaks.Foto: VÄINO SILM

Tänavune tavatu soojalaine loob soodsad tingimused sinivetikate vohamiseks. Spetsialistid kinnitavad, et praegu pole mureks põhjust, kuid rannalistel tasub enne ujumaminekut siiski silmad lahti hoida.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns ütles, et nende teada pole tänavu sinivetikamürgistusi registreeritud. On küll juhtumeid allergiliste reaktsioonide kohta, kuid neid võib Liepkalnsi sõnul põhjustada ka vees leiduv muu saaste, näiteks linnu väljaheide.

Ka Tartu ülikooli merebioloogia juhtivteadur Georg Martini sõnul ei pea sinivetikate vohamise pärast praegu muret tundma. "Kuigi tavaliselt õitsevad sinivetikad pigem suve keskel, kui on soojemad ja tuulevaiksemad ilmad, siis pole see erakordne, kui vetikatele soodsad tingimused tekivad varem," selgitas Martin.

Merebioloog lisas, et inimestel ei tasu sinivetikate pärast paanikasse sattuda. "See on ikkagi looduslik asi ning pidevalt jälgitakse ja analüüsitakse, kas vesi on ujumiseks ohutu. Kui väljas on punalipp ja vesi on silmnähtavalt reostatud, siis on mõistlik sinna mitte ronida," ütles Martin.

Liepkalns kinnitas, et randades, mis on avalikud või seire all, on eeldatavasti ohutu ujuda. Kui ujuda aga ei tasu, annab sellest märku punane lipp. Põhjus, miks inimesed sellest hoolimata vette lähevad, võib Liepkalnsi arvates peituda selles, et rannalised ei oska ohtu adekvaatselt hinnata.

Seotud lood:

"Võib-olla on vesi lihtsalt soe ja reis juba ette võetud. Kindlasti tasub supluskoha olukorraga tutvuda enne kohale sõitmist, nii hoiab ära nii tühisõidu kui ka sellele järgneva pettumuse," ütles keskonnatervise spetsialist.

Terviseamet võtab veeproove iga supluskoha seirekalendri järgi minimaalselt kord kuus, kuid mõnes kohas ka kord nädalas. Veekogude analüüside tulemused on nähtavad vee terviseohutuse infosüsteemist.

Tegu võib olla sinivetikaga, kui:
  • vesi on värvunud kollakaks-roheliseks tänu silmaga nähtavatele “helvestele”,
  • vesi ja kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga,
  • veel on kopituse lõhn.
Sinivetikate massesinemised on tavalisemad juulis-augustis. Selline veeõitseng on sagedamini roheka värvusega.

Kui märkate sinivetikate vohamist tuleks sellest teatada kohalikule keskkonna- ja tervisekaitse talitusele, keskkonnainspektsioonile või mereinstituudile.  

Allikas: terviseamet