Härma sõnul on koroonaviirusesse haigestumus vaatamata möödunud jaanipäevale ja piirangute leevendamisele praegu Eestis madal, mis on kombinatsioon nii õnnelikust juhusest kui ka terviseameti teadlikest sammudest.

"Peab olema tänulik, et haigestumus on praegu madal, inimesed on käitunud mõistlikult. Terviseametil on olnud väga suur roll: meie epidemioloogidel nakatunute nõustamisel, kontaktiahelate jälgimisel, aga inimesed on ka koostöövalmis," selgitas Härma.

Samal ajal, kui meil on koroonaviiruse levik kontrolli all, on üle Euroopa riike ja piirkondi, mis maadlevad uute puhangutega. Härma sõnul on meid päästnud hõre rahvastatus.

"COVID-19 tahab suurlinnasid rohkem, kus inimesed on tihedalt koos, on suured karjaüritused. See paratamatult soodustab levikut. Eestis on selles mõttes ka lihtne, et inimesed võib-olla ei taha nii üksteise lähedal koos olla, tahavad rohkem üksi olla," ütles Härma.

Terviseameti peadirektori kt nentis, et kuigi praegu on pilt ilus, siis peame olema valmis, et see ei jää kauaks nii. Suurimad ohukohad on Härma sõnul leevenud piirangud. Kui piirid on rohkem lahti, tuleb siia turiste ja meie inimesed hakkavad reisima. Samuti on murekoht ööklubid ja teised meelelahutusasutused, kus inimesed on tihedalt koos.

"Jaanipäev oli meile väga hea näide, inimesed said koguneda väikestele üritustele, jaanipäev sai peetud ja suuremat haigestumist tulnud ei ole. Mõistlikkuse piirides peame tuletama endale ja oma lähedastele meelde, et see kõik algab meie enda käitumisest," märkis Härma, mis võiks suuremat nakatumist siiski ära hoida.

Härma soovitab inimestel endiselt jälgida kätehügieeni ja vältida lähidistantsi, sest selline ettevaatlikkus aitab hoida koroonaviiruse levikut kontrolli all. "Viirus ise ei tule müstiliselt organismi, kas see läheb mustade käte kaudu või liiga läheda distantsi tõttu - keegi aevastab või köhib või laulab väga tugeva häälega," selgitas ta viidates koroonapuhangutele laulukoorides Saksamaal, Inglismaal, USA-s ja Kanadas.